Öösorrid veedavad talve Aafrikas - aga kus täpsemalt?

Marko Mägi, Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut, linnuökoloogia teadur

Märtsis on Eestis külm, maastikud lumised ja putukavaesed. Seepärast ei ole tänavusel aasta linnul – öösorril – putuktoidulise linnuna mõistlik talveks meile jääda vaid minna sinna, kus on rohkelt putukaid. Kuid kaugel ei ole aeg, mil soojas Aafrikas talvitavad öösorrid alustavad tagasiteed pesitsusaladele. Aafrika manner on aga suur ja meie teadmised sellest, kus öösorride talvitamisalad täpselt asuvad, olid üsna lünklikud. Seda seepärast, et öösorre rõngastatakse suhteliselt vähe ja väheste taasleidude põhjal ei ole olnud võimalik täpseid alasid piiritleda. Euroopas rõngastatud lindude taasleide oli kuni 2009. aastani vaid 131 ja vaid kaks neist pärinesid Aafrikast (Evens et al. 2017a). Kuid tänapäevatelemeetrilised uurimismeetodid on meie teadmisi selle liigi rändest ja talvitamisaladest oluliselt parandanud. Eestis ei ole öösorre telemeetriliselt uuritud, kuid mujal Euroopas tehtud uuringutele tuginedes võime siiski saada aimu, kus hetkel ka meie öösorrid on.

Lõuna-Inglismaal said 11 öösorri endale geolokaatorid – 1,8-2,0 grammi kaaluvad seadmed, mis registreerivad päikese tõusu ja loojangu, mille põhjal saab teada linnu geograafilise asukoha (Cresswell&Edwards 2013). Andmete kättesaamiseks oli vaja aga linnud Inglismaale naastes uuesti tabada, paraku oli selliseid linde ainult kolm. Siiski saadi teada, et linnud asusid rändele oktoobri alguses ja jõudsid kuu lõpuks talvitamisaladele Aafrikasse Kongo lõuna- ja idaossa. Neid piirkondi peeti ka varem liigi talvitamisaladeks, kuid seni puudusid selle kohta tõendid. Tagasiteele asusid linnud märtsi lõpus, seejuures läbisid nad tagasiteel pikema tee – kui sügisränne kulges enam-vähem sirgjooneliselt Inglismaalt üle Sahara kõrbe keskosa Kongosse, siis kevadine tagasitee kulges oluliselt läänepoolsemat rada üle Lääne-Sahara. Sügisrändel läbisid linnud keskmiselt 232 km ööpäevas, tagasiteel aga 190 km. Kuigi linnud püüti Inglismaal teineteisest ühe kilomeetri raadiusest, asusid nende talvitamisalad teineteisest 400–900 km kaugusel.

Eesti öösorride rändele sarnasem on aga ilmselt Rootsi öösorride ränne. Edela-Rootsis Smålandi saarel (Norevik et al. 2017) geolokaatori saanud 73 öösorri, kelledest saadi taas kätte 19 isendit, peatusid seni teadmata talvitamisaladel – Kongos, Namiibias, Angolas, Sambias, Zimbabwes ja Mosambiigis. Seega on senine öösorride talvitamisala arvatust märksa suurem – neid võib kohata nii troopilistel rohumaadel, savannis kui põõsastikes. Keskmiselt läbisid Rootsi öösorrid sügisel 7931 km, kevadel 8039 km. Ka Rootsi öösorride sügisränne oli kiirem kui kevadel naastes (119 vs 99 km/ööpäevas). Seejuures on öösorride lennu- ja puhkeaja suhe 1:7-le, nagu seda on ka väikeste rändlindude energiakulust tulenevalt arvatud. Linnud lahkusid keskmiselt 20. augustil ja tegid esimese peatuse Kesk- ja Kagu-Euroopas. Teist korda peatuti peale Sahara kõrbe ületamist Lõuna-Tšaadis, Edela-Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, talvitamisaladele jõuti keskmiselt 28. oktoobril. Talvitamisalal veetsid linnud 118 päeva ja seda ühes kohas; vaid üks lind liikus ka talvitamisalal sadakond kilomeetrit.

Noorlindude ränne võib oluliselt erineda kogenud lindude omast. Suurte salkadena rändavatel lindudel (näiteks toonekured, kured ja hanelised) õpivad noorlinnud rändetarkust kogenud lindudelt. Öösorr rändab aga üksi ja seepärast saab ta esimest korda rännates tugineda vaid iseenda sisemisele kellale, hilisematel kordadel lisanduvad eelnevate rännete kogemused. Belgias märgistatud noor öösorr rändas suhteliselt sarnaselt vanalindudele – rände kogudistantsiks kujunes 16 500 km ja ta talvitas subekvatoriaalses Aafrikas. Rändel tegi ta 3-4 päevaseid peatusi Hispaanias, Marokos ja Kongos ja talvitas eelnevalt teada olnud vanalindude talvitamispiirkonnas (Evens et al 2017b).

Öösorrid lendavad talvitamisaladele suhteliselt otse (sinine joon), kuid naasevad pesitsusaladele pikemat teed pidi (skemaatiline joonis Evens et al. (2017a) järgi).

Öösorride rännet nimetatakse ringrändeks (ingl. loop migration), kus talvitusaladele lennatakse ühte (otse üle Sahara kõrbe Kongo lõunaossa), naastakse aga teist teed pidi (Lääne-Aafrika kaudu). Öösorrid rändavad vaid öösel. Lennates kiirusega 35-50 km/h peaks nad ööga läbima 200 km, kuid energiat maksimaalselt kasutades suudavad nad läbida ööga (7-10,5 h) ka 300-400 km (Evens et al. 2017a). Peale Vahemere ületamist peatuvad nad energiavarude taastamiseks, mida on vaja 4-6 ööd kestvaks Sahara kõrbe ületamiseks. Kuna linnud on talvitusaladel väga paiksed ja püsivad praktiliselt kogu perioodi ühes kohas, on nende alade säilimine oluline öösorride edukaks talvitamiseks.

Seega on tänaseks telemeetriliste meetodite abil kunagised teadmised öösorride oletatavatest talvitamisaladest oluliselt täpsustunud ja teame ka, et öösorride kevadränne on sügisrändest aeglasem, mis on lindude seas pigem erand. Põhjuseks võivad olla valdavad vastutuuleolud kevaderändel Lääne-Aafrikas. Telemeetrilised uuringud on siiski kallid ja seni on jälgitud isendite hulk suhteliselt väike. On teada, et erinevate asurkondade linnud võivad kasutada veidi erinevaid rändeteid ja talvitamisalasid ja seega võib ka öösorride rändekäitumises olla avastamata aspekte. Kuid seniste uuringute põhjal võime siiski oletada, kus veedavad talve meie öösorrid.

Kirjandus:

• Cresswell B, Edwards D (2013). Geolocators reveal wintering areas of European Nightjar (Caprimulgus europaeus). Bird Study 60:77-86 DOI:10.1080/00063657.2012.748714
• Evens R, Conway GJ, Henderson IG, Cresswell B, Jiguet F, Moussy C, Sénécal D, Witters N, Beenaerts N, Artois T (2017a). Migratory pathways, stopover zones and wintering destinations of Western European Nightjars Caprimulgus europaeus. Ibis 159: 680-686. doi:10.1111/ibi.12469
• Evens R, Beenaerts N, Witters N, Artois T (2017b). Repeated migration of a juvenile European Nightjar Caprimulgus europaeus. Journal of Ornithology 158: 881-886. https://doi.org/10.1007/s10336-017-1459-2
• Norevik G, Åkesson S, Hedenström A (2017). Migration strategies and annual space‐use in an Afro‐Palaearctic aerial insectivore – the European nightjar Caprimulgus europaeus. Journal of Avian Biology 48: 738-747. doi:10.1111/jav.01071