Öösorriaasta raames koguti teedel hukkunud lindude vaatlusi

Lindude ja loomade hukkumine teedel on üheks lihtsamini teadvustatud ohuks elusloodusele, kuid selle ulatus ei ole sageli teada. Selgitamaks teedel hukkumise mõju Eesti linnustikule kutsus Eesti Ornitoloogiaühing alates kevadest öösorriaastal märkama ja teada andma teedel hukkunud lindudest. Andmeid koguti Aasta lind 2019 öösorr kodulehel oleva kaardirakenduse ja eElurikkuse linnuvaatluste andmebaasi kaudu.

Kokku laekus andmeid 770 teedel hukkunud linnu kohta, millest suurem osa – 683 linnu andmed – edastati öösorri kodulehel oleva spetsiaalse kaardirakenduse kaudu. Umbes pooled hukkunud lindudest leiti põhi- ja tugimaanteedel, mis on suurima liiklustihedusega teed Eestis. Rohkem hukkub teedel inimkaaslevaid liike, nt hallvares ja linavästrik olid kõige sagedamini hukkunud linnuliigid. Samuti hukkub palju noorlinde, umbes pooled isenditest olid noorlinnud, mille põhjuseks on noorlindude vähesed oskused erinevate ohtude vältimiseks. Enim hukkub Eesti teedel linde juunis ja juulis, kui kõik rändlinnud on jõudnud Eestisse ning mitmete liikide noorlinnud lahkuvad pesadest.

Üheks suurema riskiga linnurühmaks on öise aktiivsusega liigid, kellest mitmed (nt kodu- ja händkakk) olid hukkunud liikide ebetabeli esimeses veerandis. Aasta lindu öösorri leiti kokku 6 isendit, mida ei ole väga palju. Öösorr oli siiski hukkunud liikide edetabelis kõrgel 27. kohal, kokku leiti linde 84 erinevast liigist. Üks hukkunud isend leiti mitmel ebatavalisel liigil, nt kalakotkas, jäälind, punajalg-pistrik, tamme-kirjurähn, kühmnokk-luik, rohukoskel, merisk, mänsak ja koldvint.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki, kes oma vaatlused edastasid! Teedel hukkunud lindude kaardirakendus jääb avatuks ka peale öösorriaasta lõppu ning kõiki teateid hukkunud lindudest oodatakse ka edaspidi, kas kaardirakendusse või eElurikkuse andmebaasi.

Aasta linnu üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.