Öösorr teeb rändepeatuse täiskuu ajal

Marko Mägi, Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut, linnuökoloogia teadur

Linnud teevad rändel energiavarude täiendamiseks peatusi. Väikesed linnud teevad rändepeatusi suurtest sagedamini, sest nende varud ammenduvad kiiremini. Levinud on arusaam, et rändlind täiendab energiavaru rändel pidevalt vastavalt võimalusele. Nii võib lind ühe rändefaasiga läbida mitmeid sadu kilomeetreid, sõltuvalt toitumisaladest, kuid lindude rändeteele jäävad ka toiduvaesed piirkonnad, kus peatuda ei ole mõistlik. Nii on Kesk- ja Lõuna-Aafrikas talvitajatel enne Sahara kõrbe ületamist vaja rasva koguda, teha pikem toitumispaus, sest kõrbes on toitumisvõimalused kasinad.

Ka öösorrid ületavad talvitamisaladele jõudmiseks Sahara kõrbe. Erinevalt paljudest veelindudest, kes toituvad rändel suurte hulkadena rannikualadel või märgaladel, ei ole öösorride rändeteel kindlaid peatuskohti. Äsjane Lõuna-Rootsi öösorride rände telemeetriline uuring paljastas, et sorrid peatuvad enne Sahara ületamist Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kindlat peatuskohta ei ole. Ilmselt seepärast, et nende saak – ööliblikad – on levinud maastikul hajusalt ja nii ei ole ka sorridel selgepiirilisi koondumisalasid.

Siiski ei ole öösorride peatused juhuslikud – ränne kulgeb kuufaaside rütmis. Seni ei ole lindude rändeuuringutes kuufaaside võimalikule mõjule tähelepanu pööratud. Peaaegu kõik märgistatud öösorrid tegid rändepeatuse täiskuu ajal ja asusid taas rändele ööde pimenedes. Sorride aktiivsusandurid näitasid, et kuigi täiskuuöödel olid linnud paiksed, olid nad sel perioodil tavapärasest üle kahe korra aktiivsemad ning aktiivsus vähenes kiiresti täiskuule järgnenud nädala jooksul. Põhjus on ilmselt selles, et täiskuuöödel näevad öösorrid ööliblikaid paremini ja seepärast kasutavad nad valgeid öid toitumiseks.

Kahe aasta jooksul jälgitud öösorride, kokku 125 lindu, kevad- ja sügisrände sünkroonsus kuufaasidega oli märkimisväärne – uuritud perioodi jäi mitmeid täiskuuöid, pärast mida kõik sorrid taas rändele asusid. Rändele asumise viivitus varieerus isendite vahel, sõltudes lisaks kuufaasist ka lokaalsetest tuuleoludest, sest soodsa tuulega lennates säästab lind energiat, kuid keskmiselt asuti teele 11 päeva pärast täiskuud.

Kuigi ränne kulgeb sünkroonis kuufaasiga, on selgusetu, kuidas suudavad öösorrid bioloogilist kella, mis järgib ka aastaajalisi muutusi, kohandada kuutsüklitega, mis ei järgi aastaaegu, vaid kulgevad omasoodu. Seega on võimalik, et kliimamuutustest tingitud hilisem naasmine pesitsusaladele võib
asurkonnale probleeme tekitada. Näiteks võib pesitsusalale hilinemine tähendada, et Euroopas pesitsev öösorr peaks sügisel parima rändeaja tabamiseks järgima kuufaasi, kuid seejuures ajastama ka pesitsuse õigesti – ajale, mil toitu on rikkalikumalt. Võimalik, et see asünkroonsus tähendab viivitust rändele asumisel, mis omakorda võib mõjutada rändeedukust.

Kirjandus:

• Norevik G, Åkesson S, Andersson A, Bäckman J, Hedenström A (2019). The lunar cycle drives migration of a nocturnal bird. PLoS Biol 17(10): e3000456. https://doi.org/10.1371/journal.pbio.3000456

Rootsis märgistatud öösorrid teevad sügis- ja kevadrändel peatuse täiskuu ajal; kohandatud Norevik et al. 2019 järgi.