Talvine aialinnuvaatlus 2024

26.-28. jaanuar

14 Talvine aialinnuvaatlus 2024

26.–28. jaanuaril toimunud viieteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 2011 linnusõpra 1441 paigast üle Eesti. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti tänavu 94% vaatlustest aedades, 6% parkides ja ülejäänud kuuel juhul kalmistul.

Kolme vaatluspäeva jooksul loendati kokku 49 407 lindu 59 liigist. Vaatluskohas kohatud lindude keskmine arv (34) ja vaatluskohas kohatud lindude keskväärtus ehk mediaan (28) olid täpselt võrdsed varasemate aastate keskmisega. Võrrelduna eelneva 14 aasta keskmise tulemusega, oli tänavu liikidest kolmandiku kohtamissagedus kõrgem, kolmandikul madalam ja kolmandikul stabiilne. Ka muude näitajate poolest olid tulemused pikaajalisele keskmisele lähedased. Vaid juhusest mõjutatud kohatud liikide arv oli tavapärasest madalam.

Vaatluspäevade nädalavahetuse ilm pakkus seekord muutlikke olusid - reedel ja laupäeval valitsesid külmakraadid, pühapäeval algas aga suur sula. Nii muutus vaatluspäevade jooksul nii lindude vajadus loodusliku toidu järele kui ka selle kättesaadavus. Ühes sellega muutus ka lindude huvi inimese pakutava lisatoidu vastu. Seetõttu kohatigi kargel laupäevahommikul vaatluskohtades rohkem linde kui vesisel pühapäeval, samuti avaldas pühapäevane linnuvaesus otsest mõju osalusele.

Kõige arvukam linnuliik oli viieteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 94% vaatluskohtades ja kes moodustas enam kui viiendiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele küllalt sarnased: teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli koduvarblane. Kohtamissageduse arvestuses olid usaldusväärse valimiga liikidest eelneva 14 aasta keskmisega võrreldes suurimad tõusjad suur-kirjurähn, tutt-tihane, põldvarblane ja leevike. Ainus statistiliselt oluline langus toimus rohevindil.

14 Talvine aialinnuvaatlus 2023

27.–29. jaanuaril toimunud neljateistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 2341 linnusõpra 1513 paigast üle Eesti. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti tänavu 94% vaatlustest aedades, 6% parkides ja ülejäänud seitsmel juhul kalmistul.

Kolme vaatluspäeva jooksul loendati 47 945 lindu 65 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 32 lindu, mis on varasemate aastate keskmisest kolme linnu jagu vähem. Vaatluskohas nähtud lindude keskväärtus (mediaan) oli pikaajalisest keskmisest kahe linnu võrra madalam. Poolte liikide kohtamissagedus kahanes, pooltel kasvas. Ka muude näitajate poolest olid tulemused pikaajalisele keskmisele lähedased, kuid lindude arvukus vaatluskohas oli selgelt madalam.

Vaatluspäevadel jätkus käesolevale talvele omane heitlik ilm, mis mõjutas nii lindude arvukust aedades kui ka vaatlejate innukust. Lumikatte puudumine ja nullilähedased temperatuurid võimaldasid lindudel hõlpsalt kätte saada looduslikku toitu ja vajadus inimese pakutava abi järgi oli tagasihoidlik. Vaatluskohas loendatigi märgatavalt vähem linde kui mullu, mil vaatluspäevade ajal rullus üle Eesti talve võimsaim tuisk. 120 linnusõpra andsid teada, et ei ole tänavu lindude toitmist alustanudki.

Kõige arvukam linnuliik oli neljateistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 94% vaatluskohtades ja kes moodustas täpselt neljandiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele sarnased: teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli koduvarblane. Kohtamissageduse arvestuses olid usaldusväärse valimiga liikidest eelneva 13 aasta keskmisega võrreldes suurimad tõusjad siisike, hallpea-rähn ja tutt-tihane. Suurimad langejad olid leevike, rohevint, hakk ja talvike.

13 Talvine aialinnuvaatlus 2022

28.-30. jaanuaril toimunud kolmeteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 2713 linnusõpra 1818 paigast üle Eesti. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti tänavu 95% vaatlustest aedades, pea 5% parkides ja ülejäänud kuuel juhul kalmistul. Kolme vaatluspäeva jooksul loendati 66 150 lindu 62 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 37 lindu, mis on viimase 10 aasta keskmisest kolme linnu jagu enam. Vaatluskohas nähtud lindude keskväärtus (mediaan) oli pikaajalisest keskmisest nelja linnu jagu kõrgem. Kolmandiku liikide kohtamissagedus kahanes, kolmandikul oli stabiilne ja kolmandikul kasvas. Ka muude näitajate poolest olid tulemused pikaajalisele keskmisele lähedased, lindude arvukus vaatluskohas oli aga selgelt üle keskmise.

Loenduspäevadel rullus aga üle Eesti tänavuse talve võimsaim tuisk ning muutis juba detsembris sisse söödetud toitmiskohad lindudele väga oluliseks. Loendustulemused kajastavad aga lindude arvukust just toitmiskohtades - linde toideti tänavu 93% vaatluskohtades. Talvisel ilmal ja lindude rohkusel aias on selge mõju ka osalusele – vaatluskohti oli tänavu kolmandiku võrra rohkem kui lumevaestel kordadel.

Kõige arvukam linnuliik oli kolmeteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 93% vaatluskohtades ja kes moodustas täpselt neljandiku kõikide lindude koguarvust.

12 Talvine aialinnuvaatlus 2021

29.–31. jaanuaril toimunud kaheteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 3055 linnusõpra 2050 paigast üle Eesti. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti tänavu 94% vaatlustest aedades, 5% parkides ja ülejäänud kuueteistkümnel juhul kalmistul. Kolme vaatluspäeva jooksul loendati 71 470 lindu 69 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 35 lindu, mis on võrdne viimase 10 aasta keskmisega. Vaatluskohas nähtud lindude keskväärtus (mediaan) oli samuti võrreldav pikaajalise keskmisega ehk 27 lindu. Kahe kolmandiku liikide, kelle kohtamissagedus oli üle 10% (n=18), kohtamise sagedus jäi alla pikaajalise keskmise. Samas oli enamike nende liikide keskmine isendite arv vaatluskohas eelneva 11 aasta keskmisest kõrgem. Seega oli linde vaatluskohtades pigem harvem, kuid rohkem.

Vaatlustulemuste peamiseks mõjutajaks oli, nagu ka kõikidel varasematel aastatel, vaatluspäevade ilm. Tänavu valitsesid pea kogu jaanuarikuu lumised ja külmad talveolud ning lindude vajadus toidumajades pakutava lisatoidu järele oli suur. Loendustulemused kajastavad aga lindude arvukust just toitmiskohtades - linde toideti tänavu 92% vaatluskohtades. Talvisel ilmal ja lindude rohkusel aias on selge mõju ka osalusele – vaatluskohti oli tänavu pea poole rohkem kui mullu. Eelneva 11 aasta jooksul on vaid kahel aastal olnud rohkem vaatluskohti ja vaatlejaid.

Kõige arvukam linnuliik oli kaheteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 93% vaatluskohtades ja kes moodustas täpselt neljandiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele sarnased: teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli rohevint. Kohtamissageduse arvestuses olid usaldusväärse valimiga liikidest eelneva 11 aasta keskmisega võrreldes suurimad tõusjad talvike (82%), metsvint (47%), leevike (26%) ja musträstas (18%).

11 Talvine aialinnuvaatlus 2020

24.-26. jaanuaril toimunud järjekorras üheteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 1986 linnusõpra 1241 paigast üle Eesti. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti 93% vaatlustest aedades, pea 7% parkides ja kuuel juhul kalmistul. Kolme vaatluspäeva jooksul loendati 38227 lindu 68 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli üheteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 89% vaatluskohtades ja kes moodustas pea neljandiku kõikide lindude koguarvust. Vaatluskohas kohati keskmiselt 31 lindu, mis on 10% vähem kui eelneval 10 aastal keskmiselt. Vaatluskohas nähtud lindude keskväärtus ehk mediaan oli 23 lindu ehk samuti pikaajalisest keskmisest 17% jagu madalam. Nii liikide kohtamissagedus kui keskmine isendite arv vaatluskohas oli ca 45% liikidel eelneva kümne aasta keskmisega võrreldes madalam.

Vaatlustulemuste peamiseks mõjutajaks on kõikidel varasematel aastatel olnud vaatluspäevade ilm. Tänavu ei saabunud jaanuari lõpuks ei külma ega sula, klimaatilise hilissügise tingimustes olid linnud hajutatud kõikjale ja arvukus püsivalt madal. Loendustulemused kajastavad aga lindude arvukust just toitmiskohtades ja linde toideti tänavu rekordiliselt harva – tavalise 95% asemel vaid 80% vaatluskohtades.

Vähearvukatest ja põnevatest liikidest vaadeldi tänavu kaheksat käblikut, seitset kuldnokka ja ühte jäälindu. Esimest korda kohati aialinnuvaatluse käigus rääksparti ja tuttpütti, kolmandat korda jõudis aialinnuvaatluse nimekirja üliharuldane talvituja mustpea-põõsalind. Röövlindudest külastas vaatluskohti 8 hiireviud, 6 merikotkast, 5 kanakulli ja üks taliviu. Saakobjektide vähesuse tõttu oli aedades ka tavatult vähe raudkulle (16 lindu; -63% võrreldes 10 varasema aastaga) ja värbkakke (3 lindu; -23%).

10 Talvine aialinnuvaatlus 2019

Talvisest aialinnuvaatlusest võttis 25.-27. jaanuaril osa 3162 linnusõpra 2179 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 75921 lindu 76 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli kümnendat aastat järjest rasvatihane, keda kohati 96% vaatluskohtades ja kes moodustas neljandiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele sarnased - teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli rohevint. Kohtamissageduse arvestuses eelneva üheksa aasta keskmisega võrreldes väga suuri langejaid ei olnud, usaldusväärse andmevalimiga liikidest langesid (teist aastat järjest) hakk (-23%), rohevint (-18%) ja kodutuvi (-14%). Kohtamissagedus kasvas arvukatest liikidest leevikesel (42%), kolmandat aastat järjest puukoristajal (26%), musträstal (18%) ja põldvarblasel (18%). Väga selgelt kasvas urvalinnu (94%) ja talvikese (86%) kohtamissagedus.

Tavapärasest sagedamini kohtasid vaatlejad ka nurmkana, metsvinti ja hallpea-rähni, viimast kohati kokku rekordilised 237 isendit. Ka punarinna talvine esinemine paistab sagenevat – kohatmissagedus kasvab ning tänavu vaadeldi 78 punarinda 66 aias. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest vaadeldi tänavu 19 hallõgijat, kaheksat käblikut, kolme laanepüüd ja teistkordselt jõudis aialinnuvaatluse nimekirja üliharuldane talvituja mustpea-põõsalind. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (90 lindu), värbkaku (20), hiireviu (16), kanakulli (16) kolmes kohas händkakk ja ühes kohas esmakordselt haruldane talvituja vöötkakk.

9 Talvine aialinnuvaatlus 2018

Talvisest aialinnuvaatlusest võttis 26.-28. jaanuaril osa 2386 linnusõpra 1691 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 54 635 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli üheksandat aastat järjest rasvatihane, keda kohati 95% vaatluskohtades ja kes moodustas neljandiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid mullusele sarnased - teise koha saavutas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Kohtamissageduse arvestuses möödunud kaheksa aasta keskmisega võrreldes suuri langejaid ei olnud, usaldusväärse andmevalimiga liikidest langesid hakk (-21%) ja mitmendat aastat järjest musträstas (-12%). Kohtamissagedus kasvas arvukatest liikidest teist aastat järjest puukoristajal (17%) ja salutihasel (24%). Tavapärasest sagedamini kohtusid vaatlejad urvalindude, hallrästaste ja musttihastega, kõiki neid liike kohati 2-3 korda enamates kohtades kui tavaliselt. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest vaadeldi tänavu kaheksat käblikut, viite hallõgijat, kahte laanepüüd ja ühte hoburästast. Esmakordselt jõudis aialinnuvaatluse nimekirja üliharuldane talvituja mustpea- põõsalind. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (26 lindu), hiireviu (8), kanakulli (4) ja värbkaku (3) ühes kohas veel merikotkas. Tänavust aasta lindu, metsist, ei kohatud üheski aias, kuid hullu metsise varasemast kohtamisest anti aialinnuvaatluse käigus teada 85 korral.

8 Talvine aialinnuvaatlus 2017

Talvisest aialinnuvaatlusest võttis 27.-29. jaanuaril osa 2624 linnusõpra 1863 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 57 757 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli kaheksandat aastat järjest rasvatihane, keda kohati 95% vaatluskohtades ja kes moodustas pea 30% kõikide lindude koguarvust. Rasvatihase kohtamissagedus oli pikaajalisest keskmisest küll 2% madalam, kuid igas vaatluskohas oli peaaegu üks tihane keskmisest rohkem. Vaatluskohas kohati keskmiselt 31 lindu ehk möödunud seitsme aasta keskmisega võrreldes 13% vähem. Kõige tüüpilisem lindude hulk vaatluskohas ehk mood kahanes 17% võrra 14 linnule. Tänavune kohtamissagedus oli möödunud seitsme aasta keskmisega võrreldes madalam ligi kahel kolmandikul linnuliikidel, isendite arv vaatluskohas jäi keskmisest allapoole ligi pooltel linnuliikidel. Sellise languse põhjuseks saab taaskord pidada pehmet ja väga lumevaest talve. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest kohati tänavu kuute käblikut, ühte hallõgijat, ühte vesipappi ja ühte tetre. Esmakordselt jõudis aialinnuvaatluse nimekirja metsis. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (46 lindu), hiireviu (7), kanakulli (6) ja värbkaku (4) ühes kohas veel merikotkas ja ühes kohas kodukakk. Ühte aasta lindudest – kaelus- turteltuvi – kohati neljas kohas, ühes neist lausa 9 lindu korraga. Turteltuvi ettearvatult ei kohatud, nemad on veel Aafrikas talvitamas.

7 Talvine aialinnuvaatlus 2016

Talvisest aialinnuvaatlusest võttis 29.-31. jaanuaril osa 2799 linnusõpra 2000 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 58 297 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli seitsmendat aastat järjest rasvatihane, keda kohati rohkem kui 93% vaatluskohtades ja kes moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Vaadeldud lindude keskmine arv vaatluskohas oli möödunud kuue aasta keskmisega võrreldes 21% madalam, kõige tüüpilisem lindude hulk vaatluskohas ehk mood kahanes aga lausa 26%. Tänavune kohtamissagedus oli möödunud kuue aasta keskmisega võrreldes madalam enam kui pooltel linnuliikidel, isendite arv vaatluskohas jäi keskmisest allapoole aga kahel kolmandikul linnuliikidel. Sellise suure languse põhjuseks saab pidada mitmenädalasele paksu lume ja krõbeda külmaga talveilmale järgnenud suurt sula, mis oli aialinnuvaatluse ajaks kestnud juba pea nädala. Linnud külastavad toitmiskohti raskete ilmaoludega rohkem ja pehme ilmaga vähem. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest kohati tänavu 12 hallõgijat, 4 käblikut ja ühte vainurästast. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (38 lindu), kanakulli (9), hiireviu (13) ja värbkaku (3) kahes kohas veel taliviu ja ühes kohas tuuletallaja. Liiginimekirja muutis värvikamaks ka üks tõeline talvine haruldus - roherähn.

6 Talvine aialinnuvaatlus 2015

Talvisest aialinnuvaatlusest võttis tänavu 23.-25. jaanuaril osa 2727 linnusõpra 1838 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 70 376 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli kuuendat aastat järjest rasvatihane, keda kohati rohkem kui 95% vaatluskohtades ja kes moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli rohevint. Enamiku liikide puhul ei toimunud arvukuses ega kohtamissageduses olulisi muutusi, peamine tõusja oli siidisaba ja langeja leevike. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest kohati tänavu vaatluskohtades nelja hallõgijat, kolme väikepütti, ühte hoburästast ja ühte vesipappi. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (70 lindu), kanakulli (13) ja aasta linnu hiireviu (16) kuues kohas ka värbkakk.

5 aasta kokkuvõte

5 Talvine aialinnuvaatlus 2014

Talvisest aialinnuvaatlusest on nüüdseks kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse (citizen science) algatus, millest võttis 24.-26. jaanuaril osa iga 380. eestimaalane. Vaatlused edastas 3449 linnusõpra 2353 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 86 652 lindu 60 liigist. Kõige arvukam liik oli viiendat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 96% vaatluskohtadest ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli rohevint. Enamike liikide puhul ei toimunud arvukuses ja kohtamissageduses olulisi muutusi, peamine tõusja oli invasiooniliik suur-kirjurähn. Vaatluskohtades nähti linde mullusest rohkem, liigiline mitmekesisus püsis stabiilne.

4 Talvine aialinnuvaatlus 2013

Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Eesti kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal üha enam inimesi. 2013.a toimus linnuvaatlus 26. ja 27. jaanuaril. Vaatlejate ja vaatluskohtade hulk on neljandat aastat toimuval vaatlusel võrreldes 2010. aastaga enam kui kahekordistunud, mullusega võrreldes kasvas osavõtt neljandiku võrra. Ka linde nähti vaatluskohtades mullusest märkimisväärselt rohkem, samuti tõusis liigiline mitmekesisus. Oma vaatlused edastas 2501 linnusõpra 1817 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.

3 Talvine aialinnuvaatlus 2012

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvise aialinnuvaatluse 2012 käigus edastas vaatlused 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal.

2 Talvine aialinnuvaatlus 2011

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 29. ja 30. jaanuaril läbiviidud talvise aialinnuvaatluse TALV 2011 käigus edastas vaatlused 1134 linnusõpra 948 paigast üle Eesti. Teist aastat aset leidnud vaatluse käigus vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

1 Talvine aialinnuvaatlus 2010

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 30. ja 31. jaanuaril läbiviidud talvise aialinnuvaatluse TALV 2010 käigus edastas vaatlused 1072 linnusõpra 888 paigast üle Eesti. Esimest aastat aset leidnud vaatluse käigus vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust.