2025. aasta tulemused

24.–26. jaanuaril 2025 toimunud kuueteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 2354 linnusõpra 1271 paigast üle Eesti. 92% vaatlustest tehti aedades, 7% parkides ja ülejäänud 1% kalmistutel.

Kolme vaatluspäeva jooksul loendati kokku 35 503 lindu 70 liigist. Kõige rohkem linde - 18 304 - loendati pühapäeval, 26. jaanuaril. Päev varem, laupäeval, loendati 11 322 lindu ning loenduse esimesel päeval 24. jaanuaril 5796 lindu (81 linnu konkreetne loenduse kuupäev jäi ebaselgeks). Vaatluskohas kohatud lindude keskmine arv (28) ja vaatluskohas kohatud lindude keskväärtus ehk mediaan (23) olid varasemate aastate keskmisega võrreldes väiksemad. Aasta alguse püsiv lumikate on talvise aialinnuvaatluse päevadeks kogu Eestist peaaegu kadunud. Pikalt püsinud soojad ilmad võimaldasid lindudel leida loodusest rohkem toitu, mis ei sundinud neid toidumajade juurde kogunema. Pühapäeval nähti aedades isegi putukaid lendamas.

Vaatluspäevade nädalavahetuse ilm pakkus ka seekord väga muutlikke olusid - reedel ja laupäeval valitsesid tugev tuul ja plusskraadidega sajuhood, pühapäeva hommik ja ennelõuna tõid palju rahulikuma ja paiguti suisa päikesepaistelise ilma, mis õhtupoolikul taas tuulisemaks ja sajusemaks pöördus. Ilmselgelt soodsam ilm pühapäeval tõi aedadesse rohkem vaatlejaid ja seetõttu nähti ka rohkem linde kui kahe eelneva loenduspäeva peale kokku.

Kõige arvukam linnuliik oli kuueteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 91% vaatluskohtades ja kes moodustas neljandiku kõikide lindude koguarvust. Sarnaselt varasematele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põldvarblane, rohevint, koduvarblane ning sinitihane. Kaheksat linnuliiki – hallhaigur, kuuse-käbilind, laanerähn, laululuik, laulurästas, merikajakas, männi-käbilind ja vöötkakk - kohati vaid ühes vaatluskohas.

• 2025 üldkokkuvõte