2024. aasta tulemused

26.–28. jaanuaril toimunud viieteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 2011 linnusõpra 1441 paigast üle Eesti. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti tänavu 94% vaatlustest aedades, 6% parkides ja ülejäänud kuuel juhul kalmistul.

Kolme vaatluspäeva jooksul loendati kokku 49 407 lindu 59 liigist. Vaatluskohas kohatud lindude keskmine arv (34) ja vaatluskohas kohatud lindude keskväärtus ehk mediaan (28) olid täpselt võrdsed varasemate aastate keskmisega. Võrrelduna eelneva 14 aasta keskmise tulemusega, oli tänavu liikidest kolmandiku kohtamissagedus kõrgem, kolmandikul madalam ja kolmandikul stabiilne. Ka muude näitajate poolest olid tulemused pikaajalisele keskmisele lähedased. Vaid juhusest mõjutatud kohatud liikide arv oli tavapärasest madalam.

Vaatluspäevade nädalavahetuse ilm pakkus seekord muutlikke olusid - reedel ja laupäeval valitsesid külmakraadid, pühapäeval algas aga suur sula. Nii muutus vaatluspäevade jooksul nii lindude vajadus loodusliku toidu järele kui ka selle kättesaadavus. Ühes sellega muutus ka lindude huvi inimese pakutava lisatoidu vastu. Seetõttu kohatigi kargel laupäevahommikul vaatluskohtades rohkem linde kui vesisel pühapäeval, samuti avaldas pühapäevane linnuvaesus otsest mõju osalusele.

Kõige arvukam linnuliik oli viieteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 94% vaatluskohtades ja kes moodustas enam kui viiendiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele küllalt sarnased: teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli koduvarblane. Kohtamissageduse arvestuses olid usaldusväärse valimiga liikidest eelneva 14 aasta keskmisega võrreldes suurimad tõusjad suur-kirjurähn, tutt-tihane, põldvarblane ja leevike. Ainus statistiliselt oluline langus toimus rohevindil.

• 2024 üldkokkuvõte