2021. aasta tulemused

29.–31. jaanuaril toimunud kaheteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 3055 linnusõpra 2050 paigast üle Eesti. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti tänavu 94% vaatlustest aedades, 5% parkides ja ülejäänud kuueteistkümnel juhul kalmistul. Kolme vaatluspäeva jooksul loendati 71 470 lindu 69 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 35 lindu, mis on võrdne viimase 10 aasta keskmisega. Vaatluskohas nähtud lindude keskväärtus (mediaan) oli samuti võrreldav pikaajalise keskmisega ehk 27 lindu. Kahe kolmandiku liikide, kelle kohtamissagedus oli üle 10% (n=18), kohtamise sagedus jäi alla pikaajalise keskmise. Samas oli enamike nende liikide keskmine isendite arv vaatluskohas eelneva 11 aasta keskmisest kõrgem. Seega oli linde vaatluskohtades pigem harvem, kuid rohkem.

Vaatlustulemuste peamiseks mõjutajaks oli, nagu ka kõikidel varasematel aastatel, vaatluspäevade ilm. Tänavu valitsesid pea kogu jaanuarikuu lumised ja külmad talveolud ning lindude vajadus toidumajades pakutava lisatoidu järele oli suur. Loendustulemused kajastavad aga lindude arvukust just toitmiskohtades - linde toideti tänavu 92% vaatluskohtades. Talvisel ilmal ja lindude rohkusel aias on selge mõju ka osalusele – vaatluskohti oli tänavu pea poole rohkem kui mullu. Eelneva 11 aasta jooksul on vaid kahel aastal olnud rohkem vaatluskohti ja vaatlejaid.

Kõige arvukam linnuliik oli kaheteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 93% vaatluskohtades ja kes moodustas täpselt neljandiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele sarnased: teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli rohevint. Kohtamissageduse arvestuses olid usaldusväärse valimiga liikidest eelneva 11 aasta keskmisega võrreldes suurimad tõusjad talvike (82%), metsvint (47%), leevike (26%) ja musträstas (18%).

• 2021 üldkokkuvõte