2020. aasta tulemused

24.-26. jaanuaril toimunud järjekorras üheteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 1986 linnusõpra 1241 paigast üle Eesti. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti 93% vaatlustest aedades, pea 7% parkides ja kuuel juhul kalmistul. Kolme vaatluspäeva jooksul loendati 38227 lindu 68 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli üheteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 89% vaatluskohtades ja kes moodustas pea neljandiku kõikide lindude koguarvust. Vaatluskohas kohati keskmiselt 31 lindu, mis on 10% vähem kui eelneval 10 aastal keskmiselt. Vaatluskohas nähtud lindude keskväärtus ehk mediaan oli 23 lindu ehk samuti pikaajalisest keskmisest 17% jagu madalam. Nii liikide kohtamissagedus kui keskmine isendite arv vaatluskohas oli ca 45% liikidel eelneva kümne aasta keskmisega võrreldes madalam.

Vaatlustulemuste peamiseks mõjutajaks on kõikidel varasematel aastatel olnud vaatluspäevade ilm. Tänavu ei saabunud jaanuari lõpuks ei külma ega sula, klimaatilise hilissügise tingimustes olid linnud hajutatud kõikjale ja arvukus püsivalt madal. Loendustulemused kajastavad aga lindude arvukust just toitmiskohtades ja linde toideti tänavu rekordiliselt harva – tavalise 95% asemel vaid 80% vaatluskohtades.

Vähearvukatest ja põnevatest liikidest vaadeldi tänavu kaheksat käblikut, seitset kuldnokka ja ühte jäälindu. Esimest korda kohati aialinnuvaatluse käigus rääksparti ja tuttpütti, kolmandat korda jõudis aialinnuvaatluse nimekirja üliharuldane talvituja mustpea-põõsalind. Röövlindudest külastas vaatluskohti 8 hiireviud, 6 merikotkast, 5 kanakulli ja üks taliviu. Saakobjektide vähesuse tõttu oli aedades ka tavatult vähe raudkulle (16 lindu; -63% võrreldes 10 varasema aastaga) ja värbkakke (3 lindu; -23%).

• 2020 üldkokkuvõte