2019. aasta tulemused

Talvisest aialinnuvaatlusest võttis 25.-27. jaanuaril osa 3162 linnusõpra 2179 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 75921 lindu 76 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli kümnendat aastat järjest rasvatihane, keda kohati 96% vaatluskohtades ja kes moodustas neljandiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele sarnased - teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli rohevint. Kohtamissageduse arvestuses eelneva üheksa aasta keskmisega võrreldes väga suuri langejaid ei olnud, usaldusväärse andmevalimiga liikidest langesid (teist aastat järjest) hakk (-23%), rohevint (-18%) ja kodutuvi (-14%). Kohtamissagedus kasvas arvukatest liikidest leevikesel (42%), kolmandat aastat järjest puukoristajal (26%), musträstal (18%) ja põldvarblasel (18%). Väga selgelt kasvas urvalinnu (94%) ja talvikese (86%) kohtamissagedus.

Tavapärasest sagedamini kohtasid vaatlejad ka nurmkana, metsvinti ja hallpea-rähni, viimast kohati kokku rekordilised 237 isendit. Ka punarinna talvine esinemine paistab sagenevat – kohatmissagedus kasvab ning tänavu vaadeldi 78 punarinda 66 aias. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest vaadeldi tänavu 19 hallõgijat, kaheksat käblikut, kolme laanepüüd ja teistkordselt jõudis aialinnuvaatluse nimekirja üliharuldane talvituja mustpea-põõsalind. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (90 lindu), värbkaku (20), hiireviu (16), kanakulli (16) kolmes kohas händkakk ja ühes kohas esmakordselt haruldane talvituja vöötkakk.

• 2019 üldkokkuvõte