Tetrao urogallus Linnaeus, 1758

Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline. Sugupooled erinevad teineteisest nii suuruselt kui sulestiku värvuselt.

Metsisekukk

Metsisekukk / foto: Tauri Pärna

• Hane suurune, raskepärase kehaehituse ja pika ümardunud sabaga, mille ajab mängu ajal lehvikuna laiali.
• Mustjaspruuni sulestiku, rohekalt-metalselt läikiva puguala, valgete tähnidega kaetud saba ja tugevalt konksus kullinoka sarnase õlgkollase nokaga.
• Silma kohal 4-5 cm pikkune tumepunane sulitu lihanibude riba, mis mänguajaks laieneb.
• Tiivanukil silmatorkav ümmargune valge laik, kuid erinevalt tedrekukest ei ole tiival valget vööti.
• Pikkus 74-90 cm (sh saba u 25 cm), tiibade siruulatus 90-125 cm ja kaal 4-5 kg.

Metsisekana

Metsisekana / foto: Remo Savisaar

• Isaslinnust ligi 40% väiksem, kuid tedrekanast selgelt suurem, pika ümaratipulise sabaga kanaline.
• Ookerkollase tumepruunide vöötidega sulestiku, punapruuni rinna, silmatorkavalt roostja saba ning selge valgetest tähnidest vöödiga õlasulgedel.
• Silma kohal olev lihanibude riba märksa kitsam ja vähem punane kui isametsisel ning nokk tunduvalt lühem ja kitsam ega sarnane kullinokale.
• Pikkus 54-63 cm (sh saba u 20 cm), tiibade siruulatus 70 cm ja kaal 1,5-2,5 kg.

Vaata võrdlust teiste metsakanalistega määramise lehelt.

Häälitsus

Metsisekuke laul kostub 200-300 meetri kaugusele. See koosneb naksutamistest, sillerdamisest, nn pealöögist ja ihumisest. Laul algab naksutamisega, mis on tavaliselt kahesilbiline “tlõkat, tlõkat” ning kõlab nagu löödaks kaht kuiva puust kepikest üksteise vastu. Seda korratakse 5 kuni 15 korda. Laulu teine osa – sillerdamine – on kiire ja vahetpidamatu naksutamine. Sillerdamisele järgneb nn pealöök, mis kõlab nagu tõmmataks pudelil kork pealt. Pealöök võib laulust ka puududa. Laulu viimane osa on 3-4 sekundit kestev ihumine, mis meenutab noa ihumist käial. Selle ajal metsisekukk ümbritsevat ei kuule. Laulab ainult kukk. Kana teeb pehmelt, aeglaselt korratavat kaagutavat häält “grok”.

Nimed

Eestikeelsetest nimetustest on levinud nii metsis kui mõtus. Esimene Põhja-Eestis, teine pigem Lõuna-Eestis. Muhus on kasutatud mõlemat nime paralleelselt. Kahe nime liitumisel on saadud nimekuju mõtsus. Murretes on kasutatud ka nimetusi metis, metas, metus ja mätas. Metsise ja tedre värdi ehk hübriidi on kutsutud tedrekuningaks, riiukukeks või poluvernikuks (vaata lisaks tedrekuninga kirjeldust).

Teistes keeltes tuntud kui Tetrao urogallus (ladina), Western Capercaillie (inglise), Auerhuhn (saksa), Глухарь (vene), Metso (soome), Tjäder (rootsi), Storfugl (norra), Mednis (läti) ja Kurtinys (leedu).

Staatus, levik ja arvukus

Levinud Euraasia boreaalsetes metsades Skandinaaviast Ida-Siberini. Lääne- ja Kesk-Euroopa põlistes metsades on väike isoleeritud asurkond. Metsise arvukuseks Euroopas hinnatakse 760 000 – 1 000 000 kukke (tinglikult haudepaari).

Eestis on metsis lokaalselt levinud harv haudelind, kuid Lääne-Eesti saartel teadaolevalt ei esine. Saaremaalt kadus looduslik populatsioon 1830ndatel ja Hiiumaalt 1970ndatel. Metsise arvukuseks Eestis hinnatakse 2017. aasta seisuga 1300-1600 kukke. Väheneva arvukusega liigina on metsis arvatud Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja punase nimestiku ohualtite liikide kategooriasse.

Metsisemängude paiknemine Eesti maastikurajoonides. Keskkonnaamet, 2018. Väljavõte EELIS andmebaasist

Elupaik

Metsis on päevase eluviisiga valdavalt paikne lind ja veedab olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Mänguvälisel ajal elutsevad metsisekanad ja -kuked eraldi. Mängupaigana eelistab metsis 80-130 aastase puistuga siirdesoo männikuid. Pesitsusperioodil viibib pesakonnaga emaslind raba servaalal vanades niisketes loodusmetsades, kus leidub palju mustikaid. Talveperioodil eelistavad vanad metsisekuked vanu männienamusega metsi mängupaikade läheduses ning noored kuked ja kanad keskealisi männikuid.

Toit

Kevadel peale lume sulamist toitub metsis põhiliselt männiokastest ja -pungadest, tupp-villpea õitest, küüvitsa lehtedest ja mustika võrsetest. Suvine menüü on rikkalik, kuid eelistatakse kanarbikulisi nagu mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Haava osakaal on suurim lehtede avanemise perioodil. Talvise põhitoiduse moodustavad männiokkad ja lumevaesel ajal ka kanarbikuliste marjad. Ühe kuni kahe nädala vanuste metsisetibude põhitoidus on putukad, eriti vaksiklaste vastsed, mida leidub palju mustikatel. Taimsele toidule lähevad tibud üle seitsmendaks elunädalaks.

Metsisekukk toitumas männiokastest / foto: Remo Savisaar

Mäng

Metsisemäng toimub traditsioonilistes mängupaikades, mis asuvad enamasti rabalähedastes männikutes. Mängupaigad on üksteisest vähemalt 2 km kaugusel. Vanemad metsisekuked on seotud ühe mänguga, kuid kuni kaheaastased kuked võivad käia mitmes mängus. Metsisekanad külastavad, kas üht või mitut mängu. Metsisekukkede territooriumid mängupaigas asuvad 50-150 m vahedega. Mänguaktiivsus on suurim aprilli keskel, mil kanad mängu külastavad, ning mäng vaibub enamasti maikuu keskpaigaks.

Metsisemäng / foto: Jaanus Tanilsoo

Õhtul algab metsisemäng kukkede sisselennuga mängupaika ligikaudu tund enne päikese loojumist ning kestab kuni täieliku pimeduseni. Õhtul mängib metsis enamasti puudel ja mängu lõppedes jääb samale puule, kus mängis, ööbima. Hommikul algab metsisemäng 2-3 tundi enne päikese tõusu. Mängu algul mängivad kuked puudel, kust lahkuvad tavaliselt kanade saabumisel mängu. Kui juba üks kukkedest on maha lennanud järgnevad talle peatselt ka teised. Maas mängides liigub metsisekukk iseloomulikus poosis – väljasirutatud kaelaga ja saba lehvikuna laiali – edasi-tagasi ning teeb vahetevahel kõrgeid hüppeid. Hommikune mäng kestab hilishommikuni, misjärel lahkuvad metsised mängupaigast eemale puhkama ja toituma.

Hull metsis

Metsise n-ö hulluksmineku ehk liigile mitteomaselt käitumise on tõenäoliselt tinginud linnu hormonaalse regulatsiooni häired, mida võivad põhjustada nii mängu pidev segamine kui mängupaiga hävimine. Hulluse vallandab arvatavasti suguhormoonide üleproduktsioon, sest võrreldes tavaliste metsisekukkedega on hulludel kukkedel mõõdetud isegi kuni viis korda kõrgem testosteroonitase. Hullunud metsised võivad rünnata ka inimest. Esimene hullu metsise teade Eestis pärineb 1938. aastast Hiiumaalt, Mandri-Eestist tuli esimene teade 1961. aastal. Hullude isas- ja emaslindude suhe on ligikaudu 2:1.

Hullunud metsis / foto: Tauri Pärna

Pesitsemine

Metsisekanad võivad pesitseda mitme kilomeetri kaugusel mängupaigast. Pesa on hästi varjatult maapinnal puhmarindes, sageli puu jalamil ning kurnas on 5-10 muna. Kurn munetakse vahemikus aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani. Haudumine vältab 26-28 päeva ja haub ainult emaslind. Pojad kooruvad enamasti juuni esimesel poolel ning pesahülgajatena hakkavad kohe ise putukatest toituma. Poegade eest hoolitseb ainult emaslind.

Metsise pesa / foto: Urmas Sellis

Tedrekuningas

Tedrekuningaks nimetatakse metsise ja tedre hübriidset järeltulijat, kellel on mõlema liigi määramistunnuseid. Tedrekuningaid esineb piirkondades, kus metsised ja tedred elutsevad koos. Nad külastavad kevadeti tedre- või metsisemänge, häirides oma käitumisega neis mängivaid kukki.

Tedrekuningas / foto: Uku Paal

Ohutegurid

Üheks olulisemaks ohuteguriks on elupaikade hävimine ja/või killustumine, mida põhjustavad eelkõige metsade majandamine lageraietega ning kuivendussüsteemide rajamine. Metsade kuivendamise negatiivne mõju on pika viibeajaga ning aastakümneid tagasi kuivendatud metsad muutuvad alles nüüd metsistele elamiskõlbmatuks. Lisaks on metsis saakobjektiks paljudele röövloomadele (ilves, rebane, metsnugis) ja -lindudele (kanakull, kaljukotkas) ning metsise pesi rüüstavad metssead ja rongad.

Metsisemängu võivad oluliselt häirida teadlikult või kogemata sellele peale sattunud inimesed, eriti juhul kui see toimub pidevalt. Loe täpsemalt Metsiseaasta meelespeast.