Turteltuvide veebirakenduse kolmveerandaasta kokkuvõte
Postitatud : 04.09.2017
28. augusti seisuga on turteltuvide veebirakendusse (http://www.eoy.ee/turteltuvi/#) sisestatud kokku 394 „pruunide tuvide“ vaatlust. Neist 304 teadet on kaelus-turteltuvidest ning 90 turteltuvidest. Suur tänu kõikidele, kellel on olnud tahtmist ja aega vaatlusi edastada. See ühine hoogtöö aitab meil koguda väärtuslikku infot turteltuvidest, kelle ökoloogia ja eluolu kohta pole seni Eestis varasemast just palju teada.
Geograafiline levik
Enim kaelus-turteltuvide vaatlusi on tehtud Harjumaal. See ei pruugi tähendada, et selles maakonnas elab seda liiki kõige rohkem. Pigem näitab see vaatlejate suuremat aktiivsust selles piirkonnas, sest Harjumaal elab napilt alla poole kogu Eesti elanikkonnast. Rohkesti kaelus-turteltuvide vaatlusi on tehtud ka Lääne-Viru, Saare- ja Tartumaal.
Turteltuvide vaatluste kohta on kõige rohkem teateid Lääne-Virumaalt, millele järgnevad Järva-, Pärnu, Tartu- ja Harjumaa. Mitte ühtegi turteltuvi vaatlust pole sellest aastast teada aga Hiiumaalt.
Keskmine isendite arv, suurim salk
Kaelus-turteltuvide keskmine salga suurus 2017. aastal oli 1,9 isendit. Suurimat salka on nähtud 13. augustil Vihula külas Lääne-Virumaal, kus elektritraatidel istus kokku 11 isendit (vaatlejad Riho Marja, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu). 10 isendilist salka täheldati 8. juunil Saue vallas Alliku külas Harjumaal (vaatleja Peeter Jääger). Kaelus-turteltuvi puhul on kõige harilikumalt nähtud just kahte isendit.
Turteltuvide keskmine salga suurus on olnud 1,7 isendit. Suurimat 12 isendilist salka vaatles Margit Päkk 31.07 Võrumaal Osula külas. Turteltuvide puhul on enim nähtud-kuuldud korraga ainult ühte isendit. Järgneval joonisel on esitatud loendatud isendite arv liikide kaupa sagedusjaotusena.
Elupaigad
Kaelus-turteltuvisid on kõige rohkem nähtud asulates (62% vaatlustest). Võrdselt on liiki nähtud viljelusmaal-põllumajandusmaastikus või metsas (19% vaatlustest). Ilmselt osa kaelus-turteltuvisid metsa elupaigas on valesti määratud ning nähtud on tegelikult kaelustuvi. See on rahvateaduse hoogtöö puhul tavaline, et ka valesid vaatlusi lipsab sisse.
Seevastu turteltuvi on rohkem põllumajandusmaastikku eelistav liik, sest 52% teostatud vaatlustest on olnud viljelusmaal. 26% juhtudest on liiki nähtud asulas ning 22% metsas. Seega kahe turteltuviliigi elupaigad meil küll kattuvad, kuid liigid eelistavad erinevaid elupaiku (kaelus-turteltuvi rohkem asulaid, turteltuvi enim põllumajandusmaastikku).
Lindude tegevus
Üle poole juhtudest (57%) kuuldi kaelus-turteltuvisid laulmas või häälitsemas. Istumas nähti üht viiendikku ning toitumas kohati 14% lindudest.
Ka turteltuvi puhul saadi eelnevalt sarnane lindude tegevusjaotus. 59% lindudest kas laulis või häälitses. 18% juhtudest nähti linde istumas ning 17% juhtudest kohati linde toitumas.
Tegutsemiskohad
Ehkki kahe liigi peamised elupaigad erinesid, ei erinenud omavahel palju ei lindude tegevused vaatlusajal ega ka tegevuspaigad. Mõlemat liiki kohati kõige rohkem puudel ja põõsastel (kaelus-turteltuvi 68% ja turteltuvi 63% vaatlustest). 17% kaelus-turteltuvide ja 18% turteltuvide vaatluste ajal olid linnud kas elektritraatidel/postidel või ehitistel istumas. Maanteede servades või maapinnal kohati 15% juhtudel kaelus-turteltuvisid ja 19% turteltuvisid. Seega üle pooltel juttudel on mõlemad liigid eelistanud pigem varjulisemat puistut kui avatumat istumis- või tegutsemiskohta.
Üleskutse
Kutsume jätkuvalt kõiki loodussõpru kaasa lööma nii vaatluste sisestamistes kui muudes aasta lindudega seotud tegevustes.
Vaata täpsemalt siit
Riho Marja
