Aasta Linnu luulevõistluse töid
Tuviaasta puhul oleks paslik saabuvate pühade ajal kasutada kingi lunastamiseks mõnd ilusat Aasta Linnu luulevõistlusel tunnustatud sõnaseadet. Siin need on!
HOIA
Piia Kokka (I armastusluule auhind, 18+)
Tee nii,
et mu siirusel
polekski lõppu
ja alles jääks
lihtsuse vägi,
et oleks
ka homme
ma see,
kes esimest korda
sind nägi.
Kallis,
hoia mu südant,
mu palgeid
ja käsi –
nii tean,
et mu julgus
ei väsi,
saan emmata
sind,
oma ehedais
tundeis,
ja põimida naerud
meist läbi.
**********
Airis Erme (II armastusluule auhind, 18+)
Mullale maandunud
toomingalehe
servale liibumas
läikivaid tilku.
Ronkmusta sameti
rohekas ehe
kütkestab mõtliku
mööduja pilku.
Piiskades värelev
värvide kergus,
tuvide kudrutus,
tirtsude sirin,
vihma ja valguse
veiklevas võrgus
lahkuva lõikuskuu
armastuskiri.
**********
VAID SINA
Janika Läänemets (III armastusluule auhind, 18+)
vaid sina tead, kuidas heliseb karukell
vaid sina oskad lugeda piibelehte
vaid sina tead, mida näeb pääsusilm
vaid sina oskad vehelda võhumõõgaga
vaid sina tead, kuidas maitseb hiirehernesupp
vaid sina oskad lahendada kassitappu
vaid sina tead, mis number on käoking
vaid sina oskad riisuda kurerehaga
vaid sina tead, kus saab maksta piparmündiga
vaid sina oskad lüüa läikima kukekannused
vaid sina tead, mitu millimeetrit on angervaksas
vaid sina oskad panna kullerkuppe
vaid sina tead, kui palju on mustjuur kolmest
vaid sina oskad kammida ussilakka
vaid sina tead, kuidas lõksub lõvilõug
vaid sina oskad terveks ravida mu murtudsüdame
**********
KOSJALUGU
Martiina Viil (I tuviluule auhind, 18+)
Kord ütles tuvipiigale
üks isasturteltuvi:
„Nüüd armastus mul liiga teeb –
su vastu tunnen huvi!
Mul kadunʼd juba ammugi
nii isu kui ka uni,
nii varsti kaotan rammugi
kui õhkan hommikuni.
Sa tea: pean kõigist lindudest
sind kauneimaks maailmas!
Oh, ära hooli pindudest,
Mis leiad minu silmas.
Eks näed, et pole alati
nii siledad mu suled.
Kas võtan haiglapalati
või mulle naiseks tuled?“
Siis taipas turteltuvineid,
et tõsine see lugu,
et õhus lendab sädemeid
ja liblikaid täis pugu,
et süda tuksub nagu trumm
ja nokk on jäänud lukku,
teinʼd jalad nõnda nõrgaks lumm, et kas või oksalt kuku.
Kuid kägu pole turteltui,
ta kukkuma ei hakka.
Neid vaatas noormeest naerulsui
ja oli täitsa vakka.
Poiss oli kaunilt tuvihall
ja armsalt pruunisilmne,
ning see, et noormees meeldis tal,
see oli täitsa ilmne.
Kui lõpuks paotas nokasuud
siis turteltuvineiu,
ta lausus: „Olen sinu pruut
ja sina minu peiu!“
Nüüd kuuldus levinʼd üle maa,
nii Lootvinas kui Loksal,
et elavad nad õnnega
kui linnukesed oksal.
**********
LINNUPETE
Windy Mets (II tuviluule auhind, 18+)
Lumisest Luitemaa ladvast
haarasid turteltuvi varbad kui kalamees kahvast.
Eksinud, suvesulgedes,
kiuslike tsüklonite jälgedes,
villaste sokkideta pakase kaisus näljahäda tühjas kõhus paisus.
Linnukeeles küsis seemneid ja punaseid marju, peavarju.
Rändlinnud meie külmaga ei harju.
Talviseks maruks oli pihlakas hoidnud kobara varuks,
Heljol olid tallel männid ja käbid
Laud sai kaetud-looduse vägi!
Tuvi siis võttiski Luitemaal linnupetet,
enne kui jätkas teed oma Aafrika retkel.
Nägemiseni kevadel!
**********
TURTELTUVID
Heiki Valdaru (III tuviluule auhind, 18 +)
Sellest ei ole palju möödas.
Vahest neli aastat.
Me kohtusime Tammsaare pargis.
Tähelepanu köidetud maas lebavale Hesburgeri saiakontsule.
Sina võtsid palukese ja siis mina.
Ja nii me seal sõime.
Vaikides ja teineteist austades.
Mäletan pikki päevi ja öid,
mida sestpeale koos mööda saatsime.
Võrratu elu!
Aja möödudes aga muutusin mina järjest rahulikumaks
ja Sina järjest kärsitumaks.
Järgmisse linna, järgmisse riiki,
vahest metsasalussegi tuli taas edasi rännata.
Rahu jäi aga leidmata ja ebakõla meie kudrutustes suurenes.
Mida rohkem olime näinud ja teel olnud,
seda enam igatsesin koju.
Tammsaarele.
Sina aga kiirustasid meid Pisa torni vaatama.
Hääl, mis kostus Sinu ja Scania kokkupõrkest
oli kiirteemüras peaaegu olematu.
Ometi käib see mu peast läbi hullemini kui jalahoop,
mille tibupõlves ühelt poisinokalt sain.
Ma ei saanud Sind teelt ära tuua.
Mõne hetkega olid Sa mu silme all autorataste alla ära haihtunud.
Minuni liugles läbi õhu vaid udusulg,
mis meenutab mulle siiani Sinu soojust ja pehmust.
Ei möödu päevagi, mil ma ei mõtleks Sinust.
Euroopa rändasin ma läbi.
Loodan, et jäid rahule.
Olen tagasi kodus.
Seisan Kose ökodukti peal ja ootan Scaniat.
**********
LUX ET TENEBRAE
Emma Leena Toomsalu (I armastusluule auhind, 11–17 a.)
ma arvan et
ma olen sind kuskil näinud
enne kui me inimesteks saime
võib-olla pärineme
sama tähe pealt
kas sul on sama õõnes tunne
kui mind näed
kas tunned nagu oleksid sa koduks
tuhandeile koskedele
kui me pilgud kohtuvad
maailmas mis pole päris
ütle kas sa kuuled
kuidas iga aatom sinus
endamisi sosistab
see on minu hing see on minu veri
minu minu minu
sa oled
elusolemise tunne
**********
ARMASTUSEST
Karl Johannes Mühlberg (II armastusluule auhind, 11–17 a.)
Armastusest tean vaid seda,
armastan ja aitan teda.
Kallistab ja pead mul paitab,
õppimises vahel aitab.
Koos me õues palli taome,
vahel loodusesse kaome.
Paljajalu jookseme,
naerame ja hullame.
Soovib mulle ainult head.
See on ema mul, kas tead!
**********
MINU MIISU
Hanna Lisette Haabna (III armastusluule auhind, 11–17 a.)
Minu armastus on kiisu,
talle nimeks panin Miisu.
Miisu lemmikuks on piimatass,
nii temast varsti kasvab kass.
Miisul uhked triibud, vurrud,
mind nähes alati ta nurrub.
Armas, kallis on ta mul.
Vahel on ta täitsa hull.
Kukkus kord ta suurde veetünni,
kuivatasin Miisut terve tunni.
**********
Karl Marcus Oimandi (I tuviluule auhind, 11–17 a.)
Turteltuvi on meie väiksem tuvi,
näha võib teda, kui on suvi.
Turr-turr-turr, nii häälitseb ta,
eriti kui emaslind on leidmata.
Põõsast võib leida ta pesa,
aga võib ta selle teise asemele teha.
Ei taha ta kisa ja kära,
ta läheb hoopis metsa ära.
Nad ei ela võsas ega koopas,
nad on ainsad rändtuvid Euroopas.
Aafrikast nad lendavad ära,
kui meil on päikesesära.
Tal on mune tavaliselt kaks,
linnupiimaga saab toidetud ka linnulaps.
**********
Oliver Štrik (II tuviluule auhind, 11–17 a.)
Turteltuvi, turteltuvi,
sinu vastu tunnen huvi.
Kus sa elad,
kust sa tuled
ja mis värvi on su suled?
Meil käid külas suvel sa,
kus aga viibid külmal aal.
Oled kena, tore lind.
Miks nii vähe alles sind?
**********
IGATSUS
Liselle Saluste (Eriauhind, kuni 10 a.)
Leidsin ühe hõbesule,
Oled kaua olnud teel,
Ütlen aina: tule, tule!
Aga sa ei tule veel.
Igatsus suur painab mind,
Näha ma tahaksin sind,
Kallis miks oled nii kaugel,
Istusin aknal pisarad laugel,
Sulle sülle tahaksin panna pea,
Millal tuled? Seda ma ei tea?
Sa teadsid et oled mul meeles,
Iga minut, sekund ja tund,
Ning õhtul kui voodisse lähen,
Ei tule mul sinuta und.
Seisan üksi rannal,
Tuul viimaseid tundeid laiali kannab,
Ma teadsin et ükskord sa lähed,
Jääd alati mu pähe.
