Kaelus-turteltuvi

Teaduslik nimetus: Streptopelia decaocto

Välimus

• Musträstast veidi suurem, saleda kehakuju ja pika sabaga
• Valdavalt hallika-kreemjasbeeži sulestikuga, tiivaalused on valkjad, kõht hele kreemjasbeež ja sabapealsed tüürsuled on valged.
• Kaela ümbritseb kitsaste valgete servadega must vööt.
• Isased ja emased on välimuselt sarnased, emastel on veidi kahvatum sulestik.

Kaelus-turteltuvi / foto: Ingmar Muusikus

Laul

Levik

• Kaelus-turteltuvi on üks kõige kiiremini oma levilat laiendanud lind.
• 20. sajandi alguses jõudis kaelus-turteltuvi Balkani kaudu Euroopasse, levides sajandi keskpaigaks üle kogu Euroopa.
• Liigi algkodu on Aasias Myanmari, Sri Lanka ja India aladel.
• Praegune looduslik levila koosneb suurtest Lõuna-Aasia ja Euroopa populatsioonidest, kuid inimese kaasabil on kaelus-turteltuvi levinud ka Põhja-Ameerikasse.
• Euroopa asurkond on levinud Aafrika põhjarannikust Lõuna-Soomeni, Pürenee poolsaarest ja Prantsusmaast Lõuna- Uuralite ja Kaspia mereni.

Ohustatus

• Kaelus-turteltuvi pole ohustatud liik, vaid ta on praegu üks väheseid linnuliike Euroopas, kellel läheb väga hästi.

Arvukus

• Liigi arvukus Euroopas on viimase 30 aastaga suurenenud kaks korda.
• 2004. aastal hinnati populatsiooni suuruseks 4,7–11 miljonit paari, 2015. aastal 7,9–14,4 miljonit paari.
• Eestis pesitses kaelus-turteltuvi esimest korda alles 1957. aastal Harjumaal Kostiveres.
• Meil on liigi arvukus viimastel aastakümnetel hoopis kahanenud poole võrra, kuigi viimastel aastatel on arvukus hakanud veidi kasvama.
• Praegu pesitseb Eestis 100–200 paari kaelus-turteltuvisid.

Kaelus-turteltuvi / foto: Uku Paal

Ränded

• Kaelus-turteltuvi on kogu oma areaali piires valdavalt paigalind, kuid Eestis ja mujal levila põhjaosas on osa isendeid rändsed.
• Rändavad isendid saabuvad meile keskmiselt 22. aprilli paiku, sügisel lahkutakse augustist oktoobrini.
• Paikseid isendeid kohatakse meil igal talvel, aga neid on vähe (10-50 lindu).

Elupaik

• Kaelus-turteltuvi on üle Eesti levinud harv haudelind, kes eelistab pesitseda peamiselt asulates (väikelinnad, alevid) või nende läheduses.
• Tavalisemad elupaigad on pargid, suuremad aiad ja sadamad, toitumas võib teda näha ka viljasalvede ja aitade läheduses.

Pesitsemine

• Kaelus-turteltuvid sooritavad territooriumi tähistamiseks mängulende, mis sarnanevad kaelustuvi mängulennule: lennatakse tiibadega klaperdades umbes 45-kraadise nurga all üles, seejärel liueldakse avatud tiibadega sama nurga all tagasi maapinna poole.
• Pesa ehitatakse raagudest nii leht- kui ka okaspuule.
• Pesa on väga hõre ja näeb pesitsemiseks suisa ohtlik välja.
• Kurnas on kaks valget muna, kurn on täis alates mai lõpust.
• Mune hautakse 14–16 päeva ning poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud 15-19 päeva.
• Noorlinnud lennuvõimestuvad Eestis tavaliselt juuli teisel poolel.

Toit

• Kaelus-turteltuvi on seemnetoiduline, eelistades looduslikest taimedest näiteks kirburohu, sinepi ja rebasheina seemneid, teraviljadest nisu ja otra, aga sobivad ka mais ja päevalill.
• Süüakse ka marju (näiteks viinamari, leeder) ja muid pehmemaid taimeosi, harvem väiksemaid limuseid, lehetäisid või liblikaröövikuid.
• Poegi toidetakse esimestel päevadel mitte putukatega, vaid hoopis valgurikka linnupiimaga, mis moodustub mõlema vanalinnu pugus.
• Linnupiim (tuvipiim) on valkjas kohupiimjas mass, mis on moodustunud pugu pinnalt eraldunud epiteeli- ehk kattekoerakkude klompumisel.
• 5-10-päevased pojad hakkavad vanalindudelt saama üha rohkem seemneid ja puuvilju.

Kaelus-turteltuvi / foto: Uku Paal

Vaenlased

• Vanalindude suurimad vaenlased on kassid, kullilised ja kakulised, poegadele mitmed vareslased.

Eluiga

• Vanim teadaolev isend on looduses elanud peaaegu üheksa-aastaseks, keskmiselt on eluiga ilmselt 4-5 aastat.

Nime päritolu

• Ladinakeelne nimi Streptopelia koosneb sõnadest krae (v. kr. streptos) ja tuvi (v. kr. peleia) ning liigi vaste decaocto viitab otseselt häälitsusele.
• Kreeka mütoloogia kohaselt muutsid jumalad ühe teenija tuviks, pärast seda kui ta oli kurtnud, et saab palgaks vaid 18 raha aastas – nüüd ta siis jätkab kurtmist kaelus-turteltuvina.
• Väidetava päritolu järgi on meil seda liiki üksvahe kutsutud ka türgi turteltuviks. Praegu on paralleelnimena kasutusel pargi-turteltuvi, mis viitab tema eelistatud elupaigale.