Aktuaalne

EOÜ uudiskiri

EOÜ uudiskiri ilmub umbes 2-3 korda kuus ja edastab teavet lindudega seotud sündmustest, tegevustest ja uudistest. Ühingu liikmed liidetakse automaatselt.

Liitu EOÜ uudiskirjaga!

* nõutud väli

Kaldapääsukese uurimisprojekt „Riparia“

Kaldapääsukese 2017. a. pesitsusaegsete vaatluste kokkuvõte

Selle aasta kevadel ja suvel koguti ligi 60 vabatahtliku vaatleja abiga kaldapääsukese veebirakendusse üle Eesti vaatlusi pesitsevate kaldapääsukeste kohta. Andmed aitasid täpsustada liigi arvukushinnangut, samuti saada uut olulist infot seltsingute suuruse, elupaigakasutuse ja röövluse kohta. Saadud teadmisi kasutatakse esmalt karjäärides pesitsevate kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi koostamiseks. Vaatlusandmete  analüüsi lühikokkuvõte on leitav siit.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaardistama kaldapääsukeste kolooniaid

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi. Selleks on avatud veebirakendus www.eoy.ee/riparia, kuhu saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta. Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamise eesmärk on saada uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis ning kasutada neid kaldapääsukeste elupaigakasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks.

Kaldapääsukese uurimisprojekt „Riparia“


Kaldapääsuke on meie kõige väiksem ja ainus pruuni sulestikuga pääsuke, kelle looduslikud elupaigad on jõgede ja järvede kaldajärsakutes ning liivapaljandites. Inimtekkelistest elupaikadest kasutab lind pesitsuspaigana näiteks liiva- ja kruusakarjääride järske nõlvasid ning puistanguid,  paekarjäärides sõelmekuhjasid. 

Kaldapääsukese arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel tugevasti langenud. Langustrendi põhjusteks võivad olla ebasoodsad tingimused rände- ja talvitusaladel, aga võimalik, et ka kohalike pesitsuspaikade nappus või ebaturvalisus.

Kui looduslikes pesapaikades ohustavad pääsukesi peamiselt looduslikud tegurid (kisklus, suurvesi), siis karjäärides asuvad kolooniad võivad hävida ka kaevandamisel või karjääride korrastamisel. Mäetööde täpsema planeerimise korral saab selliseid õnnetuid juhtumeid võimalik vältida. Selleks on vaja kaevandajatega koos töötada välja asjakohased suunised.

Liida sisu