Punaselg-õgija kevadise saabumise kohta on andmed juba laekunud, kuid seekord kutsume linnuvaatlejaid osalema veidi töömahukamas, aga see-eest tunduvalt huvitavamas ettevõtmises – punaselg-õgijate pesitsuaegses transektloenduses. Arvame seda omapärase välimuse ja huvitava käitumisega lindu küll üsna hästi tundvat, aga tegelikult vajaksid meie senised teadmised tublisti täiendamist. Seda eriti nii tema praeguste elupaikade kui ka pesitusaegse asustustiheduse osas.
Pesitsusloenduste läbiviimisel on eelistatud võimalikult lihtsat ning samas piisavalt ulatuslikku maa-ala hõlmavat joontakseerimise metoodikat, mille põhitingimused oleksid järgmised:
Loendusperiood : 01.06. – 30.06.
Ühekordselt läbitav loendustransekt peab olema võimalikult sirgjooneline, vältima peab järske käänakuid ja kõrvalepõikeid ning kaks transektilõiku ei tohi paralleelselt liiga lähestikku kulgeda. Transekti alguspunkt, telg ja lõpp-punkt tuleb kanda kaardile. Liigi elupaiku läbiva transekti pikkuseks peab olema vähemalt 5 km, sealjuures loenduspaiga ühe põhilise biotoobi nõutav pikkus on 3 km. Loendatakse kõik transekti teljest kummalegi poole 25 m laiusesse loendusribasse jäävad paarid ja ka paiksed üksikisendid loetakse paariks. Seda nii biotoopide lõikes kui ka transektil kokku. Täpselt samuti võetakse eraldi arvele ka transekti alg- ja lõpp-punkti vahel väljaspool loendusriba vaadeldud õgijad. Kui üksiisend või linnupaar tegutseb kahe elupaiga piiril, registreeritakse ta pesitsejaks seal, kus see tundub tõenäolisem. Kui paari pesitsuterritoorium hõlmab aga ilmselgelt paralleelselt kahte biotoopi, siis tuleb see ka mõlemasse elupaika haudepaarina kirja panna (vältides muidugi üldarvukuse topeltarvestust). Loendused viiakse läbi võimalikult hommikutundidel ilusa ilmaga; vihma, liiga jaheda ja tuulise ilma korral tuleb vaatlustest loobuda. Nendel linnuhuvilistel, kel eelnevad loenduskogemused puuduvad, soovitame 25 m määramiseks looduses teha silmamõõdu arendamiseks korduvaid kontrollmõõtmisi.
Loendustel piirdume järgmiste elupaikade ehk biotoopidega:
võsad
puisniidud
pargid ja kalmistud
külad
hooldatud põllud (koos teeservade, hekkide ja üksikute taluõuedega)
hooldatud rohumaa
söötis põld või rohumaa
muu
Kuna liigi eelistatud elupaikadeks on poolavatud maastikud ja hõredad puistud, siis metsadest loendustel hoidume.
Loendajatelt ootame järgmisi andmeid:
Vaatleja(te) nimed
Loendus(t)e kuupäev(ad) ja kellaajad
Vaatluspiirkond (maakond, vald, lähimad asulad):
Biotoopide pikkused ja transekti üldpikkus
Transekti asukohakaarti koos punaselg-õgija pesitsusterritooriumitega
Punaselg-õgijate haudepaaride arvu igas biotoobis ning transektil kokku.
Punaselg-õgijate haudepaaride arvu ka väljaspool 25 m + 25 m laiust loendusriba registreeritud paaride kohta.
Kaartidest soovitame kasutada Google Mapsi, Maa-ameti, Regio või teisi kaardirakendusi, samuti GIS kaardikihte, mis ühilduvad MapInfo programmiga. Kui eelnevad võimalused puuduvad, võib kasutada näiteks linnuatlase või muud paberkaarti. Soovituslik kaardi mõõtkava võiks olla vahemikus 1:20 000 kuni 1:50 000.
Loendustulemusi ja kaarti või internetilinki kaardile ootame hiljemalt 31. juuliks e-posti teel aadressile eet@tallinna-linnuklubi.ee. või tavapostiga aadressile Eesti Ornitoloogiaühing, pk 227, 51002 Tartu. Edastage oma loendustulemused ka siis, kui liik transektil sootuks puudus! Lisainfo: eet@tallinna-linnuklubi.ee või 55 579 854.