Aktuaalne

EOÜ uudiskiri

EOÜ uudiskiri ilmub umbes 2-3 korda kuus ja edastab teavet lindudega seotud sündmustest, tegevustest ja uudistest. Ühingu liikmed liidetakse automaatselt.

Liitu EOÜ uudiskirjaga!

* nõutud väli

Kotkaseminar Valgas

25. septembril toimub Valga kultuuri- ja huvikeskuse ovaalsaalis (Kesk 1) seminar, kus räägitakse kala- ja merikotkastest. See sündmus lõpetab 2011. a. alanud EOÜ ja Läti Looduse Fondi ühisprojekti "Kotkad riigipiire ei tunnista". Seminar on ingliskeelne. Registreeruda tuleb hiljemalt 24. septembril. Lisainfo: urmas@kotkas.ee, 5034799.

Lindude kokkupõrkeid aknaklaasidega on võimalik vähendada

Viimastel päevadel on Tallinnas ja mujal Eestis sagenenud teated akende ja klaasfassaadiga kokku põrganud rändlindudest. Sel sügisel on juhtunud palju õnnetusi musttihaste ja teiste rändel olevate värvulistega, kuid Tallinnas on leitud ka mitu herilaseviud. Lindude kokkupõrked hoonetega juhtuvad sellepärast, et paljud liigid ei taju klaasi takistusena. Samuti eksitab linde klaasilt peegelduv taevas või taimestik.

Tehnilised probleemid kodulehel

Seoses EeNeti tarkvara uuendustega esineb EOÜ kodulehel tehnilisi probleeme. Lehekülgede ja info taastamine võtab aega, palume kannatust. Kiirete küsimuste korral võtke ühendust aadressil eoy@eoy.ee.

Kalakotkastel pojad lendavad

Eesti kalakotkapesas Tartumaal on küll kolmest pojast kaks alles jäänud, aga mõlemad on lendama õppinud. Väikseim poeg suri teadmata põhjusel. Isalind Ilmar sai mullu augusti algul GPS saatja, aga vähem kui aasta hiljem see loobus meile andmeid saatmast. Proovisime Ilmarit püüda juba paar nädalat tagasi, aga siis oli tema kavalam. Nüüd tegime uue katse ja seekord kõik õnnestus - Ilmar lendas öösel üles seatud võrku.

Osale kodukoha pääsukeste loendusel

2011. aastal alustas Eesti Ornitoloogiaühing kodukoha pääsukeste käekäigu jälgimist. Selle eesmärk on saada teavet suitsu- ja räästapääsukese leviku, arvukuse ja pesitsusedukuse muutuste kohta. Oma kodukoha pääsukeste jälgimine on väga lihtne ja selles saab osaleda igaüks. Vaatluste edastamise hõlbustamiseks on selleks hooajaks valminud uus veebiankeet koos kaardirakendusega. Lisateave:Meelis Uustal, paasuke@eoy.ee.

EOÜ suvepäevadel osales 170 linnuhuvilist

29.-30. juunil toimusid Harjumaal Keila-Joa sanatoorses internaatkoolis Eesti
Ornitoloogiaühingu XVII avatud suvepäevad. Tihe programm pakkus tegevust igale maitsele, välitegevusi soosis ka mõnus suveilm. Kahe päeva jooksul osales suvepäevadel 170 inimest, nende seas 43 last ja noort. EOÜ tänab kõiki, kes olid abiks päevade ettevalmistusel ja läbiviimisel. EOÜ suvepäevi toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus, Photopoint, BalSnack jt.

Aasta lind 2014 on jäälind

Möödunud nädalavahetusel kuulutati Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel välja aasta lind 2014, kelleks on jäälind. Kuigi jäälind on Eestis üsna vähearvukas, on ta välimuse poolest tuntud ja armastatud linnuliik. Meie looduses eksootilise ja erakordse sinise seljasulestiku tõttu kutsutakse teda põhjamaade kalliskiviks ja samal põhjusel on ta ka fotograafide üks lemmikuid.

Tiirutaja nr 22

Tiirutaja uues numbris on juttu metsise kaitse korraldamisest ja inventuuri tulemustest, nurmkana pesaelust, viirestest ja bongarite linnuklubist. Lehes on avaldatud Looduse Aasta Foto 2013 parimad linnupildid ning siit leiab ka tavapärased lühiuudised, nuputamisnurga jm. Loe Tiirutajat!

EOÜ suvepäevad 2013

Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevad toimuvad 29.-30. juunil Harjumaal Keila-Joa sanatoorses internaatkoolis. See on Eesti suurim linnuhuviliste kokkusaamine. Suvepäevad on avatu kõigile, osalemiseks ei pea olema EOÜ liige.Tavapäraselt on programmis ettekandeid, praktilist õpet, välirekti ja meelelahutust. Tutvu programmi ja muu olulise infoga ning kohtume suvepäevadel! Registreeruda tuleb hiljemalt 24. juuniks.

Läti kalakotkastel pojad koorunud

Kuigi kevad oli suhteliselt hiline, saabus esimene kalakotkas Läti veebikaamera pessa märtsi lõpus ja nädal hiljem tuli ka paariline. Eesti veebikaameratest võis esimesi kalakotkaid näha kolm nädalat hiljem. Nii polegi kummaline, et Eestis muneti ka munad samapalju hiljem.  Läti kalakotkapesa kohta on enam infot meie projektipartneri kodulehel.

Liida sisu