Aktuaalne

EOÜ uudiskiri

EOÜ uudiskiri ilmub umbes 2-3 korda kuus ja edastab teavet lindudega seotud sündmustest, tegevustest ja uudistest. Ühingu liikmed liidetakse automaatselt.

Liitu EOÜ uudiskirjaga!

* nõutud väli

Vigu "Linnumääraja" eestikeelses väljaandes

Trüki


2012. a. märtsis kirjastuse Varrak väljaantud "Euroopa ja Vahemere maade lindude välimäärajas" on tõlkija süül üksjagu tõlkevigu, ebatäpsusi jm. Tänu Margus Otsa, Madis Karu, Mihkel Jürgensi, Uku Paali ja teiste linnuvaatlejate tähelepanelikkusele on vähemalt osa neist üles leitud.

Mitmed linnuvaatlejate poolt viidatud puudused johtuvad sellest, et raamatut on võrreldud ingliskeelse väljaandega (Lars Svensson et al. 2009: "Collins Bird Guide. The most complete guide to the birds of Britain and Europe". 2nd revised and enlarged edition. HarperCollins Publishers, London.), raamat on aga tõlgitud rootsikeelsest originaalteosest (Lars Svensson et al. 2009: "Fågelguiden Europas och Medelhavsområdet fåglar i fält". Andra omarbetade och utökade upplagan. Bonnier Fakta, Stockholm). Ingliskeelne väljaanne on tõlgitud samast allikast, kuid seda on autorite nõusolekul täiendatud ja need täiendused puuduvad seetõttu eestikeelses raamatus.

Palun vabandust kõigilt, kellel sellesse raamatusse sattunud tõlkevigade ja ebatäpsuste pärast on linnuvaatlustel tekkinud määramiskõhklusi. Siin on esitatud kõik seni leitud vead (võrreldes rootsikeelse originaalteosega), et määraja kasutajad saaksid oma raamatusse parandused teha. Kõigist raamatu ebatäpsustest palun endiselt teada anda aadressil olavrenno@hotmail.com.

Olav Renno, tõlkija

Vigade loend

p.o = “peab olema“, õige versioon on alla joonitud.

Kaane sisekülje allservas tiivajoonise juures: laba-hoosuled nummerdatakse tipu poolt sissepoole; sisselõige (välislabal); lk 123 p.o 133; lk 168 p.o 178.

Lk 14  lumehane välitunnused: suur-laukhane kasvu p.o lühinokk-hane kasvu (nende kahe liigi  suurusevahe on paar cm ja „viga“ on tegelikult tõlkija teadlik mugandus.).

Lk 22 ristpart: 1.suve lind: lennul eristub laia valge tiiva-eesserva järgi p.o valge tiiva-tagaserva järgi.

Lk 22 vaaraohani: Äratuntav püstja seisangu, p.o ...jässakama keha.

Lk 30  punapea-vart ad.♀: üsna ♀ viupardi sarnane eriliste tunnusteta part p.o sarnaselt ♀ viupardiga üsna eriliste tunnusteta part.

Lk 31 punapea-vart (ülal keskel): ad.♂ p.o ad.♀.

Lk 37 kõigil 3 hahaliigil: ad.♂ puhkerüüs p.o ad.♂ siirderüüs; 1.a ♂ p.o 1-a ♂.

Lk 37 kuninghahk (vasempoolne salk): 1.a ♂ hahk p.o 1-a ♂ hahk.

Lk 39  tõmmuvaeras al. vas.nurgas: 1.a ♂ p.o 1-a ♂.

Lk 42  sõtkas ad.♀: kahkjas kiird p.o kuhikjas kiird.

Lk 44 levikukaardid: Valgepõsk-händpart p.o Stepi-händpart.

Lk 47 väike-merivart: (1.t ♂) a (I-IV) p.o 1.t ♂ (I-II); (ad.) peak p.o tutike.

Lk 47 sõnnpea-sõtkas: ... jälgige võimalikku rõngasasendit! p.o ...võimalikku rõngast!.

Lk 49 keldi rabapüü: esimese linnu juures ad.♂ p.o ad.♀, teise juures aga on ad.♀, p.o ad.♂.

Lk 49 lumepüü ♂ talvel: must haberiba p.o must valjasriba.

Lk 53 mägikanad: välimuses pole vahet, mistõttu aetakse põgusalt vaadeldes segi p.o levik ei kattu, mistõttu segiajamine on vähetõenäone.

Lk 58 faasan (esinemislaad) Hp6 (intr.) p.o [*].

Lk 63 jääkaur, ad.talirüüs: kumer p.o rõhtselt hoitud; tundrakaur ad. talirüüs: kumer p.o üles suunatud.

Lk 65 mustkael-pütt parempoolsel joonisel: kollane silmatutt p.o kollane kõrvatutt.

Lk 67  tuttpüti joonisel: väikepütiga p.o punakurk-kauriga; hallpõsk-püti joonisel: mustkael-pütiga p.o sarvikpütiga; 3 ujuva püti juures: kahe mustkael-pütiga p.o kahe sarvikpütiga.

Lk 69  (4x!) mustselg-tormilind p.o mustkõht-tormilind.

Lk 71 vahemere tormilind: ...paljudel on tumeda põse taga veel tume poolkuulaik p.o tumeda põse taga enamasti puudub hele poolkuulaik.

Lk 73  peegel-tormilind: ... tiiva tagapool hõbedasena)... p.o tiiva alapool...

Lk 73  gongon-tormilind: hallikas ülapool nagu portugali tormilinnul p.o ülapool hallikam kui portugali tormilinnul.

Lk 74  Jaapani tormilind p.o Jaapani tormipääsu.

Lk 75  lõuna-tormipääsu (keskel): lühike valge tiivavööt p.o lühike hele tiivavööt.

Lk 75  VALGEKULM-TORMILIND p.o VALGEKULM-TORMIPÄÄSU.

Lk 77 pruunsuula (all par.): võib võrrelda p.o võib segi ajada.  

Lk 77 mustkulm-albatrossi võrdlus merikajakaga: lendab kõrgel veel kohal p.o istub ujudes kõrgel vees.

Lk 81 ööhaigrul nokk pisut kõver (hüübil sirge) p.o nokk hoidub pisut allapoole (hüübil üles).

Lk 83 rand-siidhaigru jalad võivad olla nagu kollahaigrul p.o nagu siidhaigrul.

lk 85  purpurhaigur: nokk sageli ülespidi viltu p.o nokk sageli viltu ülespoole suunatud.

Lk 87  heleflamingo juv.: ... tumedate tiiva-kattesulgedega p.o tumedatipuliste tiiva-kattesulgedega.

Lk 91  kaeluskotkas (par.): kumerdunud küünrasuled p.o kumerdunud küünartiib.

Lk 91 raisakotkas (lennupilt vas.): lisada  , sageli hoiab tiivalaba pisut allapoole.  

Lk 91  voltpea-raisakotkas (vas.): lisada  , sageli hoiab tiivalaba pisut allapoole; (par.) ...küünrasuled kooldunud p.o küünartiib kumer.

Lk 93  raipekotkas (par.): väike nokk p.o peenike nokk.

Lk 95  ibeeria kääpakotkas (par. all): ...saba, seesmine osa heledam p.o saba, tüvikuosa heledam.

Lk 99  stepikotkas (par.): tume „ranne“ p.o tume tiivanukk.

Lk 101 kääbuskotkas (par.): kääbuskotkal võib... p.o mitte üksnes kääbuskotkal...

Lk 101 haugaskotkas (vas. all): tiivaotsad ulatuvad ainult poole sabani lisada: (vrdl viudega).  

Lk 103 „KOLLASENOKALINE MUST-HARKSABA“ p.o AAFRIKA HARKSABA.

Lk 103 roo-loorkull (keskel): 2.a p.o 2.a ; (all keskel): ...mõni on veel tumedam...               p.o ...mõni on niisama tume...

Lk 105  välja-loorkull (vas. lennupilt): lai hele vööt p.o küünartiib lai.

Lk 105  stepi-loorkull (ad.♀ lennupilt): ...hallitoonilised p.o ...tumedad (originaalis gråskuggade).

Lk 107  stepiviu (juv. all vas.): (vrd hiireviuga) p.o (vrd karvasjalg-viuga).

Lk 113 (kanakulli ülem.reas): ...sarnaneb kanakulliga (ülapoolelt) p.o ...erineb raudkullist (ülal).

Lk 123 (stepipistrik (ülal vas.): (sarnaneb kõnnupistrikuga) p.o (kõnnupistrikul pole).

Lk 126 levikukaardid: Sultanlauk p.o Sultantait.

Lk 131  VÄIKERAPP  p.o VÄIKETRAPP.

Lk 136 levikukaardid: Kõnnujooksur p.o Kõnnu-pääsujooksur; Stepijooksur p.o Stepi-pääsujooksur.

Lk 139 liivatüll juv.: kitsas silmarõngas p.o silmarõngast pole.

Lk 141 ruugerind-tüll: pikemate jalgadega kui meririsla p.o kui meritüll.

Lk 151 KÕVERNOKK-RISLA p.o KÕVERNOKK-RÜDI.

Lk 153  väikerüdi juv.: katkeline kulmutriip p.o kahestuv kulmutriip.

Lk 153  siberi rüdi juv.: „poolitatud“ põselaik p.o piiritletud põselaik; tume laup ja tume valjasriba p.o tume kiird liitub tumeda valjaslaiguga. 

Lk 165 eskimo rüdi juv. lisada: Kõigis sulestikes puudub seljal V-joonis.

Lk 172 raba-nepptilder p.o Raba-neppvigle.

Lk 173  tundra-neppvigle (vas.): tertsiaalid üsna ühtlaselt... p.o tertsiaalide keskmed üsna...

Lk 173  siberi nepp (vas.): tiivamuster... p.o maandumisel on tiivamuster hästi näha; (keskel): vöödiline p.o tähnvöödiline.  

Lk 263 niidukiur: võrreldes põldlõokesega jne p.o väga sarnane põldlõokesega (paremal), kelle nokk ja jalad on lühemad.

Lk 267  taigakiur (sügisrüüs): nõrgalt triibuline rind p.o nõrgalt triibuline selg.

Lk 283 kivitäks, 2.rida parem. joon.: ad.♂ sügisrüüs p.o ad.♂ kevadrüüs.

Lk 295  vainurästas ad.: valge vaheriba p.o valge lahuriba.

Lk 301  punapugu-rästas: 1.t a p.o 1.a t.

Lk 335 vööt-lehelinnu võrdlusliikidest teine: PÖIALPOISS p.o KULD-LEHELIND.

Lk 355 kõnnuõgija paremalt 2.joonise all: ad ♂ p.o. ad.♀.

Lk 407 HEINATRUPIAL p.o HEINATURPIAL; JALAKATRUPIAL p.o JALAKATURPIAL.