Aktuaalne

EOÜ uudiskiri

EOÜ uudiskiri ilmub umbes 2-3 korda kuus ja edastab teavet lindudega seotud sündmustest, tegevustest ja uudistest. Ühingu liikmed liidetakse automaatselt.

Liitu EOÜ uudiskirjaga!

* nõutud väli

Talilinnuloendused 1987-2009

Trüki

Talilinnuloendustel on peagi algamas 24. hooaeg. Senine andmestik on sisestatud andmebaasi (MS Access) ja vastav andmebaas sisaldab nüüdseks kokku 38883 kirjet 56 põhilise talilinnu ja paarikümne juhuslikult meil talvitava maismaa-talilinnu kohta.

Artikkel PDF failina

Talilinnuloenduse loendustulemused 2009/10 aasta talveperioodi kohta on laekunud kokku 48-lt transektilt (seega 10 transekti kohta enam kui eelmisel talvel), kesktalvise e. jõululoenduse kohta laekus andmeid 42 transekti kohta, seega 4 raja kohta enam kui eelmisel aastal. Transektide arvu suurenemisele aitas kaasa ka Tallinna Linnuklubi aktsioon, mille käigus kutsuti klubi liikmeid talilinnuloendustes osalema. Tänu sellel võeti kasutusel rida uusi marsruute just Tallinna linnas, kus loendusrajad viimastel aastatel suisa puudusid.

Üldiselt võib radade paiknemisega rahul olla, sest neid leidub üle vabariigi. Siiski on praeguse seisuga loenduspaikadega esindamata Saaremaa ja Järvamaa, hädasti oleks loendajaid juurde vaja ka Ida-Virumaale, Jõgevamaale ja Viljandimaale (joon 1).

Käesolevas kokkuvõttes on analüüsitud 30-ne arvukama talilinnu trende. Arvukuse muutuste hindamisel on kasutatud vaid kesktalvise e. jõululoenduse andmeid, sest need sõltuvad ilmast vähem ning on seepärast stabiilsemad. Trendide arvutamiseks on erinevalt varasemast kasutatud programmi TRIM (TRends and Indices for Monitoring data; van Strien et al., 2004), mida tänapäeval kasutatakse laialt kui standardiseeritud programmi arvukusmuutuste hindamiseks. Siiski pole esialgu päris selge, kas vastav programm arvestab piisavalt hästi ka lindude talvise koondumisega ja nende tegutsemisega salkades. Samuti ei kajasta selle programmi tulemus alles esimest aastat kasutusel olnud radade tulemusi, kuna hindab trende muutuse järgi antud rajal (esimesel aastal ju muutust pole).

Joonis 1. Talilinnuradade paiknemine talvel 2009/10.

Eelmine talv on meist paljudele jäänud meelde erakordselt rikkaliku lumekattega, mis päris paljud loendajad sundis jõulu- ja/või kevadloendusest loobuma. Eriti karm oli olukord loodusmaastikus, kus ilma abivahenditeta oli liikumine pea võimatu. Siit siis veelkord meeldetuletus: rada tuleb valida nii, et see oleks hästi läbitav ka normaalse põhjamaise talve korral. Siiski tahaks siinkohal esitada ühe joonise ka just lume kohta (joon. 2). Siinkohal meenub klimatoloogide ütlemine, et inimese „ilma mälu“ on äraütlemata lühike. Seda kinnitab ka lumerohtust kajastav joonis: sarnaseid talvi on olnud isegi talilinnuloenduste ajaloo vältel juba mitmeid. Vähemalt mõnes Eesti paigas on nii talve keskmine kui ka kolme loenduse maksimaalne lumikatte kõrgus olnud eelmise talve näitajatega võrreldav ka varasematel aastatel. Tõsi, seekord oligi vast eripäraks see, et lumes said sumbata ka muidu pehmema talvega Lääne- ja Põhja-Eesti vaatlejad.

Joonis 2. Lumikatte paksu erinevatel talvede, talilinnuloenduse andmetel (iga talve kohta on kasutatud antud raja kolme loenduse maksimaalset lumekatte paksuse hinnangut).

Allpool toodud liigiülevaated kajastavad vaid jõululoenduse andmeid. Analüüs hõlmab esmakordselt ka hõbekajaka ja sinikael-pardi andmeid. Sinikael-pardid on valdavalt loendatud siseveekogudel, hõbekajakad aga prügimägedel. Nende kahe liigi arvukuse muutused sisemaal ja rannikul vajavad omaette käsitlust. Tõenäoliselt ei oma nende liikide talilinnuloenduse käigus kogutud andmed iseseisvalt väärtust, pigem on tegemist tulemustega, mis võiksid täiendada kesktalvise veelinnuloenduse andmeid.

Vaadeldaval perioodil on tugevalt tõusnud hõbekajaka ja rohevindi arvukus (arvukusindeks oli möödunud talvel 48,7!), mõõdukalt on tõusnud haki talvine arvukus. Mõõdukas arvukuse langustrend on tuvastatav kümnel liigil: sinikael-part, siidisaba, kodutuvi, hallvares, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, koduvarblane, harakas (üks kõige ühtlasemalt kahanenud liikidest) ja leevike. Stabiilseks võib pidada sabatihase, ronga, suur-kirjurähni, pasknääri, sinitihase, põldvarblase, pöialpoisi ja puukoristaja arvukust. Ülejäänud juhtudel ei olnud võimalik trendi usaldusväärselt hinnata ning valdavalt on sellisteks liikideks liigid, kellede talvises arvukuses esineb suuri kõikumisi ka järjestikustel aastatel (eeskätt invasiooniliigid). Lindude koguarvukuse muutus (st. kõik liigid koos) on 23 aasta jooksul olnud nulli-lähedane (vt. tabel 1). Võrreldes eelmise talvega oli arvukusindeks tõusnud (kahanevas järjestuses) hõbekajakal, rohevindil, hakil, siisikesel, musträstal ja ohakalinnul ning kahanenud (vähenemise kahanedes) urvalinnul, suur-kirjurähnil, kuuse-käbilinnul, hallrästal ja puukoristajal. Ülejäänud liikidel oli kahe aasta vaheline muutus vähemärgatav.

Tänuavaldused

Iga loendusprojekt sõltub selles osalevate inimeste arvust ja nende oskustest. Õnneks on talilinnuloenduses osalevate inimeste arv viimastel aastatel tasapisi kasvanud. Ühtlasi olgu mainitud, et paari inimese andmed siia aruandesse ei jõudnud, kuid õnneks on nende andmed nüüd minuni jõudnud ja kajastuvad järgmise aasta aruandes (seega on tegelik loendatud radade arv seekord 51!

Kõigi eelmisel talvel loendustes osalenute nimed on allpool ka üles loetletud: Leho Aaslaid, Erki Aun, Sven Aun, Ingrid Aus, Margus Ellermaa, Marju Erit, Marge Filipenko, Toivo Hakman, Rainer Ilisson, Andrus Jair, Andres Kalamees, Peeter Kibe, Riho Kinks, Kaspar Kolk, Ants Kree, Kaljo Kull, Liis Kumpas, Andres Kõiv, Merle Kääri, Aarne Laansalu, Monika Laurits, Õie Leis, Moonika Liidemaa, Siim Lilleoja, Krista Luuk, Riho Marja, Urve Merendi, Olev Merivee, Margus Muts, Maarja Orusalu, Riina Pau, Thea Perm, Karin Poola, Ranno Puumets, Rein Pärg, Nikolai Raud, Mati Salumäe, Aikki Sammul, Katri Sanina, Sander Sirelbu, Anneli Soomre, Margit Soone, Indar Zeinet, Ellen Takkin, Indrek Tammekänd, Jaak Tammekänd, Tarmo Teppe, Aarne Tuule, Eet Tuule, Meelis Uustal, Anu Vainu, Olavi Vainu, Peep Veedla, Maie Vikerpuur, Priit Voolaid. Palun andke teada, kui keegi siit kogemata puudu on.

Ja et teie meeleolu ülevaval hoida, loosisime tänavu osalejate vahel välja viis raamatupoe 250-kroonist kinkekaarti, mille saavad: Marju Erit, Kaspar Kolk, Jaak Tammekänd, Tarmo Teppe ja Priit Voolaid.

Suur tänu teile kõigile!

Viited
VAN STRIEN, A, J. PANNEKOEK, W. HAGEMEIJER & T. VERSTRAEL, 2004.
A loglinear Poisson regression method to analyse bird monitoring data. In: Anselin, A. (ed.) Bird Numbers 1995, Proceedings of the International Conference and 13th Meeting of the European Bird Census Council, Pärnu, Estonia. Bird Census News 13 (2000):33-39.