Aktuaalne

EOÜ uudiskiri

EOÜ uudiskiri ilmub umbes 2-3 korda kuus ja edastab teavet lindudega seotud sündmustest, tegevustest ja uudistest. Ühingu liikmed liidetakse automaatselt.

Liitu EOÜ uudiskirjaga!

* nõutud väli

Valmis juhend kaldapääsukeste elupaikade majandamise kohta

Trüki

Eesti Ornitoloogiaühingus on valminud kaldapääsukese elupaikade majandamise juhend kaevandus- ja ehitusettevõtetele. Kaldapääsuke on liik, kes pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades ja puistangutes, ehitusplatsidel ja teetammide või vundamendiaukude nõlvades. Kuna lindudele sobilikud tingimused paiknevad tihti just aktiivses töötsoonis, võib huvide ristumine tekitada probleeme. Selliste olukordade ennetamiseks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanudki juhendi.

Kaldapääsuke on Eesti ja Euroopa kõige pisem pääsuke, kes on jõekallaste ja liivakivipaljandite kõrval ammust aega pesitsenud ka liiva- ja kruusaaukudes. Tänapäeval pesitseb kaldapääsuke Euroopas valdavalt karjäärides, sest looduslikke elupaiku on jäänud jõesängide õgvendamise, tammide ja kaldakindlustuste rajamise tõttu järjest vähemaks. Eestis pesitsevad kaldapääsukesed veel siiski ka looduslikes elupaikades, kuid inimtekkelised elupaigad on meie kaldapääsukeste jaoks samuti väga tähtsad. Eestis pesitseb 5000 – 10 000 paari kaldapääsukesi ja ta on III kaitsekategooria liigina meil kaitse all. 

Juhendist „Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“ leiab infot kaldapääsukeste pereelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise ja loomise, aga ka pesitsuse ennetamise võimaluste kohta. Info ja soovitused on kokkuvõtlikult koondatud ka kaldapääsukese posterile, mis on saadaval nii pdf-failina kui ka trükitud kujul. Juhendi koostamisse andsid oma panuse 45 kaevandusettevõtjat, kes jagasid oma kogemusi, vastates kaldapääsukese teemalisele küsitlusele.

Juhendi on koostanud Liis Keerberg, toimetanud Veljo Volke ja kujundanud Sveta Bogomolova.
Projekti "Sand martin conservation in Estonian quarries" toetavad AS Kunda Nordic Tsement, HeidelbergCement Group, BirdLife International ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Foto autor: Liis Keerberg