Anna teada hullude metsiste vaatlustest!

Kõik kohtumised hullude metsistega tänavusest aastast ja varasemast ajast saab sisestada siin lehel asuvasse hullu metsise kaardirakendusse.

Hulludeks metsisteks nimetatakse veidralt käituvaid metsisekukkesid ja metsisekanu, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata. Metsistele mitteomase käitumise peamiseks põhjuseks peetakse nende elu- või mängupaikade ebasobivaks muutumist, näiteks on metsise kodumets killustunud või hävinud. „Sageli on elutingimuste muutusega kaasnenud nii metsisekukkede kui ka -kanade arvukuse suur langus piirkonnas,“ selgitas EOÜ aasta linnu projektijuht Andres Kalamees. „Hulluse vallandab arvatavasti suguhormoonide üleproduktsioon, sest võrreldes tavaliste metsisekukkedega on hulludel kukkedel mõõdetud isegi kuni viis korda kõrgem testosteroonitase.“

Esimene hullu metsise teade Eestis pärineb 1938. aastast Hiiumaalt, Mandri-Eestist tuli esimene teade 1961. aastal. Hullude isas- ja emaslindude suhe on ligikaudu 2:1.

Kogutud vaatluste põhjal koostab Eesti Ornitoloogiaühing ülevaate hullude metsiste leviku ja esinemissageduse kohta Eestis ning analüüsib võimalikku seost lähipiirkonna metsisemängude seisundiga. Metsise kodulehel asuvasse kaardirakendusse on teretulnud vaatlused ka varasemate aastate kohta.

Fotod ja videod hulludest metsistest võib postitada EOÜ Facebooki gruppi või saata aadressile eoy@eoy.ee.