Metsakanaliste (metsis, teder, laanepüü) käekäiku Eestis hakkas 1970. aastate algusest süstemaatiliselt jälgima Ene Viht. Tema eestvedamisel alustati 1978. aastal augustikuiste loendustega püsimarsruutidel. Alates 1994. aastast kuulub metsakanaliste seire riiklikku seireprogrammi. Praegu toimuvad iga-aastaselt kevadine metsisemängude seire ja augustikuine metsakanaliste distantsloendus. Lisaks registreeritakse metsakanaliste esinemine jahiulukite ruutloenduse käigus.

Metsisekukk mängupuul / foto: Kalmer Lehepuu

Metsisemängude seire

Metsisemängude seire eesmärk on teha kindlaks mängupaikade asustatus, mängu täpne asukoht ja mängus osalevate kukkede arv. Selleks külastavad ornitoloogid kevaditi alates märtsi keskpaigast kuni mai alguseni metsiste mängupaiku, kus otsitakse tegevusjälgi ja loendatakse mängivaid metsisekukki. Lisaks kirjeldatakse elupaiga kvaliteeti (eelkõige kuivenduse mõju) ja registreeritakse metssigade esinemine piirkonnas. Kogutud andmeid kasutatakse metsisekukkede arvukuse muutuste jälgimisel.
Rohkem infot leiad Eesti riikliku keskkonnaseire programmi kodulehelt

Metsakanaliste distantsloendus

Metsakanaliste distantsloenduse eesmärk on jälgida laanepüü, tedre ja metsise arvukuse muutusi ning asustustihedusi metsamaa loendatud kilomeetri kohta. Selleks toimuvad augustikuus nn transektloendused, kus loendaja liigub GPS-i ja kaardi abil mööda etteantud rada ehk transekti ja märgib üles kõigi kohatud metsakanaliste asukohad. Igal aastal kaetakse loendustega vähemalt 60 ruudukujulist püsitransekti, mille külje pikkus on 2 km ja kogupikkus 8 km. Selline loendusradade arv on vajalik tulemuste üldistamiseks kogu Eesti metsamaa kohta.
Rohkem infot leiad Eesti riikliku keskkonnaseire programmi kodulehelt

Ulukite ruutloendus

Ulukite ruutloenduse eesmärk on hinnata ulukite arvukust. Selleks liigutakse kindlatel 12 km pikkustel ruudukujulistel püsimarsruutidel ja registreeritakse värskelt lumelt leitud ulukite ja metsakanaliste jäljeridu. Lisaks märgitakse üles kõik metsakanaliste vaatlused. Loendustulemusi kasutatakse ulukite küttimislimiitide määramisel.
Rohkem infot leiad Keskkonnaagentuuri kodulehelt