Tänasel päeval on metsis Eestis kaitsealune liik, kuid see pole alati nii olnud. Kuni 1934. aastani peeti jahti nii metsisekanadele kui -kukkedele, edasi üksnes kukkedele. Jahiulukite nimekirja kuulus metsis 1979. aastani. Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium väljastas metsisejahiks erilube veel 1990. aastani. Viimased kaheksa metsisekukke lasti 1989. aasta kevadel.

Varakevadel 1939 Kolga Ojapäral kevadisel mõtusejahil. Aleksander Raukas lastud mõtusekukega, mille ta täistopitult kodus Raua tänaval seinale pani / foto: Aleksander Raukas, Enn Nõu kogust

Metsisele on olenevalt aastaajast peetud hiilimis- ja varitsusjahti ning otsijahti linnukoertega.

Hiilimisjahti peeti eelkõige kevadise metsisemängu perioodil. Osav kütt suutis liikuda mängivast kukest mõnekümne sammu kaugusele, mis oli vajalik surmava lasu tegemiseks. Eelistatult lasti mängust kõige vanemaid isametsiseid, kes oma riiakusega teisi kukki mänguplatsilt eemale hoidsid.

Otsijahti linnukoertega peeti ajal, mil metsiste pesakonnad koos tegutsevad. Koerte abil peletati metsised lendu, et neid siis lennult tabada. Sügisel, kui metsised haavasaludesse toituma kogunesid, peeti otsijahti ka laikaga, kes haukudes puul peatuva metsise tähelepanu enesele tõmbas kuniks jahimees laskekaugusesse hiilis.

Varitsusjahti peeti väikeste haavasalude läheduses, kuhu metsised sügiseti toituma kogunesid. Varitsusonnist lasti enamasti noorlinde.

Alates 1930ndatest oli Eestis lubatud üksnes metsisekukkede laskmine mängust. Sellise jahi eelduseks oli täpne ülevaade mängivate kukkede arvust. Toonaste metsavahtide loendusi võib pidada esimesteks omataolisteks Eestis. Väikestes, vähem kui 2-3 mängiva kukega mängudes soovitati jahist täielikult hoiduda. Alla kahekümne kukega mängus tohtis lasta kuni kolmandiku mängivatest kukkedest ning suurtes, üle kahekümne kukega mängudes, koguni kuni 50% mängivatest kukkedest.

Metsisejahi bilanss, Sõnumed, nr. 146, 11 juuli 1933

Kuula endise Karula Rebäse kordoni metsavahi Jaan Visnapuu meenutusi metsisejahist. Salvestanud Liis Keerberg 2010. aastal. Teisi Võrumaa metsavahtide ja metsnike lugusid saab lugeda ja kuulata Pähni metsamuuseumis.