Eesti loodushelide kogu sai täiendust kuldnoka laulunäidetega

Saamaks teada, kui mitmekesist laulu kuldnokk Eestis laulab, kutsus Eesti Ornitoloogiaühing aasta linnu tegemiste osana kuldnoka laulu salvestama. Praegu, 2021. aastal salvestatud helid on väärtuslikuks ajalooallikaks tulevastele põlvedele ning annavad võimaluse vaadelda ja võrrelda Eesti helimaastikku igal hetkel tulevikus.

Kuldnokk / foto: Kadi Külm

Teame, et kuldnokk on meisterlik erinevate häälte jäljendaja, kes võib laulda nii teiste lindude laule ja häälitsusi kui ka kõikvõimalikke ümbruses kuuldud helisid. Seda veendumust kinnitasid märtsist jaanipäevani kogutud 300 helivaatlust ligikaudu saja linnuliigi kohta, mille hulgas oli kuldnoka häälte salvestisi koguni poolsada.

Kuldnoka helivaatluste kogumiskampaania korraldaja Veljo Runneli sõnul on kuldnoka laulus esinevad imitatsioonid sageli vaiksed, mistõttu peab salvestaja nende tuvastamiseks laulvale kuldnokale üsna lähedal olema. “Kuigi selliseid salvestisi, kus oli võimalik imitatsioone piisava detailsusega välja noppida, oli juba vähem – 25 -, avanes just nendest salvestistest kuldnoka laulu rikkus täies hiilguses,” rääkis Runnel. “Rõõmu teeb ka, et kõikide andmehaldusportaali PlutoF sisestatud salvestiste hulgast leiab lisaks kuldnoka häälte jäädvustustele ka selliste harvakohatavate liikide nagu vaenukäo (salvestas Rein Sikut), väikehüübi (salvestas Ere Uibu), väike-käosulase (salvestasid Pelle Mellov ja Anni Miller) ning habekaku (salvestas Uku Paal) hääli.”

Kõige sagedamini imiteerisid kuldnokad salvestistes suitsupääsukese ja hakkide hääli, järgnesid vainurästa, karmiinleevikese ja hiireviu hääled. Lisaks leidus salvestistes ka hallrästa, hallvarese, kalakajaka, kiivitaja, kukkuritihase, laugu, metstildri, musträsta, niidurüdi, nurmkana, peoleo, piilpardi, varblaste, sinitihase, sookure, suurkoovitaja ja tiirude häälitsuste imiteerimist.

See, mitme erineva liigi imiteerimist vaatlejad suutsid salvestada, sõltus otseselt salvestatud klipi pikkusest. 10-30-sekundiliste salvestiste sisse enamasti üle 2-3 imitatsiooni ei mahtunud, kuid Uku Paali salvestatud 7-minutilises kuldnoka laulu salvestises oli kuulda koguni 12 erineva linnuliigi häälte imitatsioone.

Vaatlejail õnnestus paaril korral tabada ka selline laul, kus peale looduses esinevate linnuliikide oli kuulda ka teiste elusolendite hääli. Näiteks Eva-Liisa Orula salvestises oli kuulda roheliste konnade laulu interpretatsiooni kuldnoka nokast ning Erko Kapi tehtud salvestises oli kuldnoka repertuaaris ka kana kaagutamist. “Nii mitmeski salvestises on aimata, kuidas kuldnokk on tõenäoliselt saanud inspiratsiooni linnakeskkonnas kuuldud erinevates häältest, kuid nende täpset allikat tuvastada ei õnnestunud,” tõdes Runnel.

Kõige originaalsemat salvestusvõtet kasutas Erko Kapp, kes salvestas ventilatsioonikorstna otsas laulvat kuldnokka läbi sellesama korstna!

Helivaatlused andsid aimu ka sellest, et kuldnokad võtavad oma laulu elemendid elupaiga lähedusest: veelindude hääli oli kuulda ranniku lähedal salvestatud kuldnokalauludes ning sisemaal salvestatud lauludes oli kuulda metsa-, pargi- või põllulindude hääli.

Kõige rohkem kuldnoka helivaatlusi saatis Liia Järvelaht ning kuna salvestised olid tehtud samas paigas, siis avanes nendest tore heliline sissevaade maakodu elurikkusesse – nii erinevate lindude laulude ja häälitsustega kui ka kanade ning kasside häältega.

Suur aitäh kõigile helivaatluste kogujatele!

Teave:
Veljo Runnel
veljo.runnel@ut.ee
520 6108