Vöötkakk
autor: Aivar Veide
Liigi kirjeldus. Vöötkakk (Surnia ulula) on haki suurune ja raudkulli meenutav pika sabaga lind. Ülapoole mustpruunil taustal leidub valgeid täppe ja tähne. Linnu valge alapool on tiheda tumeda vööditusega. Pea nagu kõigil kakkudel ümar, kuid mitte eriti suur. Silmad kollased, valget nägu ümbritseb tumedatest sulgedest rant. Nokk kollane.
Vöötkaku isaslinnud kaaluvad keskmiselt 300 grammi ja veidi suuremad emaslinnud kuni 380 grammi. Tiibade siruulatus on kuni 81 sentimeetrit.
Levik ja elupaik. Vöötkakk on levinud nii Euraasia kui ka Põhja-Ameerika okasmetsades ja metsatundras.
Pesitsemine. Pesitseb nii õõnsustes kui ka väikestes risupesades (vares, harakas). Kurna suurus kõigub 3-13 munani. Haudevältus ligikaudu 30 päeva, peale kolmenädalast pesaelu lahkuvad pojad täielikku lennuvõimet saavutamata pesast. Umbes viis nädalat veedavad noorlinnud veel pesa läheduses ja manguvad vahetpidamata vanalindudelt toitu.
Toitumine. Vöötkaku iseloomulik käitumine saagijahil on rappelend. Raplemine on veidi pehmem ja „õhulisem“ kui tuuletallajal. Aktiivne päeval ja videvikus.
Põhiosa toidust moodustavad uruhiired. Vöötkaku arvukus ning pesitsusedukus sõltuvad nende olemasolust ja arvukusest.
Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 41×22×19 mm.
Häälitsused
Väristav territooriumihüüd
Kohtamine ja kaitse Eestis. Eestis on vöötkaku pesitsemine tõestatud 9 korral: 1893.a. leiti pesa koos pojaga Saaremaal, enne 1897 aastat leiti pesa Harjumaal Leholas. 20.sajandist on kolm pesaleidu: 1942.aastast Tartumaalt Ilmatsalu lähedalt (pesa 3 pojaga), 1947 Järvamaalt (pesa 4 munaga) ja 1974. aastast Loode-Eestist Nõmmemaalt (paari 3 lennuvõimelise pojaga). Pikema vahe järel leiti 2013 Räpina lähedalt vöötkaku pesa, kus kasvas üles kolm poega ja 2014 pesitses Eestis teadaolevalt kolm paari (kokku 11 poega).
Sagedamini võib vöötkakke kohata meil talveperioodil. Aastad pole vennad ja nii kõigub meil talvituvate lindude arv suuresti (veel 20. saj. viiekümnendatel aastatel kohati linde Pärnu ümbruses igal talvel). Talvituvate vöötkakkude arvukust aastatel 2003 -2007 on Eestimaal hinnatud 0-5 linnuni.
Vöötkakk kuulub kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse.
Rõngastamine ja eluiga. Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 1 vöötkakk. Teadaolevalt vanim vöötkakk on rõngastamise andmeil elanud 8 aasta ja 4 kuu vanuseks.