Sooräts
Autor: Renno Nellis
Liigi kirjeldus. Sooräts (Asio flammeus) on kollakaspruun hakist veidi suurem erkkollaste silmadega kakuline. Peas väikesed suletutid, mis on näha siis, kui lind on ärritunud olekus. Kõrvukrätsust eristavad teda veidi pikemad tiivad, mille tagaserv on laialt valge, valkjas on ka linnu kõht (kõrvukrätsul on see viirutatud).
Isaslindude keskmine kaal on 295 g ja emaslindudel 335 g. Tiibade sirulaius 90 – 105 cm. Sooräts tegutseb nii päevasel ajal kui ka videvikus.
Levik maailmas. Vanas Maailmas on sooräts levinud Briti saartest ja Skandinaavia poolsaarest läänes kuni Ohhoota mereni ja Kamtšatka poolsaareni idas, põhjapiiriks seitsmekümnes ja lõunapiiriks neljakümnes paralleel. Laialdaselt on liik levinud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Elupaik ja pesitsemine. Sooräts on avamaastiku (sood, jõeluhad, rannaniidud, avarad põllumassiivid, tundra) asukas. Pesitseb maapinnal, tavaliselt kõrgema rohu või põõsastiku varjus. Täiskurnas võib olla 2-13 muna. Mune hautakse 25 – 27 päeva. Paarinädalased pojad lahkuvad pesast ja ukerdavad ümbruskonnas ringi, saades täieliku lennuvõime viienädalaselt.
Toitumine. Sooräts on sõltuv näriliste arvukusest ja selle tõttu on tema arvukus väga kõikuv.
Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 48×22×18 mm.
Häälitsused
Emase toidumangumine; taustal isase vaikne, pumpav territooriumihüüd
Arvukus ja kaitse Eestis. Viimane soorätsurikas aasta oli Eestimaal 2005. Liigi arvukust on meil hinnatud 10 – 300 haudepaarile, asustustihedus 0,1 paari 100km2. Talvituvad vaid üksikud linnud ja nende arvukus ei ulatu üle 5 linnu.
Sooräts kuulub kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse.
Rõngastamine ja eluiga. Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 41 soorätsu. Taasleide on kahe linnu kohta, kellest 1 on lennanud Soome. Rõngastusandmeil on Eestimaal märgistatud sooräts elanud 4 aasta ja 2 kuu vanuseks. Soomes on vanim sooräts elanud 14 aasta vanuseks.