Kõrvukräts
autor: Remo Savisaar
Liigi kirjeldus. Kõrvukräts (Asio otus) on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmad on oranžpunased.
Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit. Saagijahil põhiliselt videvikus ja öösel.
Levik maailmas. Euraasias on liik levinud Iiri- ja Inglismaalt kuni Jaapani saarteni idas. Põhjas jääb liigi areaali kaugeimaks paigaks Põhjalahe põhjarannik. Levila lõunapiiriks on Pürenee poolsaare ja Kaspia mere lõunakallas. Põhja-Ameerikas on ta levinud Atlandi rannikult kuni Vaikse ookeani rannikuni idas, põhja suunas kuni Hudsoni lahe lõunarannikuni ja Suure Orjajärveni. Lõunapiir on kolmekümne viiendal paralleelil.
Elupaik ja pesitsemine. Kõrvukräts on kultuurmaastiku lind, kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades, taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Kõrvukräts on avaspesitseja, kes kasutab vanu vareslaste ja oravate pesi.
Kurnas 3-7 valget muna. Eestimaal on täiskurni leitud alates märtsi lõpust. Haudumine kestab 27-32 päeva. Kolme kuni kolme ja poole nädalased pojad ronivad pesast ja varjavad ennast meisterlikult puuvõrades. Nelja ja poole nädalased pojad lendavad juba päris hästi, kuid püsivad pesitsuspiirkonnas veel mitu kuud.
Toitumine. Kõrvukräts on arvukas aastail, kui kõrge on tema põhiliste toiduobjektide – pisinäriliste arvukus.
Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 40×21×18 mm.
Häälitsused
Isase territooriumihüüd
Lennuvõimeliste poegade toidumangumine
Arvukus ja kaitse Eestis. Kõrvukräts on väga suure arvukuse kõikumisega kakuline. Tema arvukust hinnatakse Eestimaal 500 –4000 haudepaarini. Keskmine asustustihedus on 3,9 paari 100 km2. Talvitujana on lind üpris haruldane. Kõrvukrätsu talvist arvukust hinnatakse Eestimaal 100 – 400 linnule.
Rõngastamine ja eluiga. Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 1048 kõrvukrätsu, taasleide on 25 linnu kohta. Väljaspoole Eesti piire on lennanud 9 lindu – Saksamaaale, Venemaale ja Poola 2 ning Valgevenesse, Rootsi ja Leetu 1 lind. Eestis on tabatud 13 lindu, kes on kandnud välismaiseid rõngaid: Soomest 7, Lätist 4, Venemaalt ja Rootsist 1. Vanim Eesti rõngaga kõrvukräts on elanud 9 aastat ja 2 kuud. Maailma vanim kõrvukräts on rõngast kandnud 17 aastat ja 9 kuud (Soome).