Kassikakk
autor: Daniel Guip
Liigi kirjeldus. Kassikakk (Bubo bubo) on Eestimaal pesitsev ja talvituv suurim kakuline. Lind on ligikaudu hane suurune. Põhivärvuselt on lind ookerjas. Suures ja massiivses peas, mida ilmestavad oranžid silmad, on suured kassikõrvu meenutavad suletutid. Nokk must.
Kassikaku isaslinnud kaaluvad keskmiselt 2,2 kg ja suuremad ning tugevamad emaslinnud kuni 4 kg (keskmine siiski 3 kg). Linnu tiibade siruulatus kõigub 1,5-1,8 meetrini. Tegutseb põhiliselt videvikus.
Levik maailmas. Kassikakk on levinud Palearktikas. Euraasias on liik levinud Skandinaavia ja Pürenee poolsaarest läänes kuni Vaikse ookeani rannikuni, kuid puudub tihedasti asustatud Kesk-Euroopas. Polaarjoonest põhja poole on levinud vaid Skandinaavia poolsaarel ja Soomes ning Koola poolsaarel. Väljaspool Euroopat esineb Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Pesitsemine. Kassikakk on avaspesitseja, kes pesitseb maas, mägedes kaljuastangutel ja vahetevahel ka suurte röövlindude risupesades. Eesti kassikakud pesitsevad reeglina valgusrikastes männikutes ja suuremate soode ümbruses. Viimastel aastatel on sagenenud lindude pesitsemised Stockholmis ja Helsingis (hoonete katustel, vanade hoonete siseruumides jm). Eestimaa linnadest kohatakse liiki aeg-ajalt Pärnus.
Kassikakud võivad pesitsemist alustada juba jaanuari lõpus, kui valitakse välja pesapaik ja pesitsusterritooriumi tähistavad huiked muutuvad pidevaks. Eestimaal hakkavad kassikakud munema tavaliselt märtsi teisest poolest alates. Kassikaku pesas võib leida 1-6 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4). Emaslind haudub umbes 35 päeva. Soome vaatlustele tuginedes püsivad pojad pesas 5-6 nädalat, misjärel nad pesalohust küll lahkuvad, kuid jäävad pesa lähedusse. Täieliku lennuvõime saavutavad noored isaslinnud 8-9 nädalaselt ja noored emaslinnud 9-10 nädalaselt. Emaslinnud toidavad poegi kuni viie kuu vanuseni.
Toitumine. Suure ja tugeva röövlinnuna püüab ta kuni kitsetalle suuruseid imetajaid ja ka kuni ronga suuruseid linde (Soomes tapab isegi kalakotka vanalinde). Viimastel aastatel (1989-2003) tehtud toiduanalüüside põhjal on Eestimaa kassikakud hakanud rohkem murdma linde.
Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 77×31×28 mm.
Häälitsused
Isase 2-silbiline territooriumihüüd (kutsehüüd)
Poegade kahisevad häälitsused ja noka naksutamine; vanalinnu noka naksutamine ning ärevushüüd – “kuradi naer”
Arvukus ja kaitse Eestis. Eestis on kassikaku arvukus tugevasti langenud. Liik on suutnud püsida vaid rannaluidete piirkonnas (Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Harjumaa) ja suuremates soomassiivides, kus esineb linnurikkaid rabajärvi ja laukaid. Kesk- ja Lõuna-Eestis on säilinud vaid üksikuid elupaiku. Aastatel 2003-2007 hinnati kassikaku arvukuseks 60-120 haudepaari, asustustihedus 0,2 paari 100km2-le. Talvituvate lindude arv on 150-300.
Kassikakk kuulub kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse.
Rõngastamine ja eluiga. Eestis on ajavahemikus 1922-2007 rõngastaud 67 kassikakku. Taasleide on vaid 6. Eestis on tabatud 1 Soome ja 1 Läti rõngaga lind. Vanim Eestis rõngastatud kassikakk on elanud 2 aasta ja 10 kuu vanuseks. Soomes on kassikaku eluiga küündinud 22 aasta ja 3 kuuni, mis on teadaolevalt ka selle linnuliigi vanuserekord.