Händkakk
Autor: Aivar Veide
Liigi kirjeldus. Händkakk (Strix uralensis) on suur hallikasvalge kakuline. Händkakul on pikk saba, millest tuleneb ka linnu nimi – händkakk ja pikksaba-kakk. Händkaku nokk on kollane ja silmad mustjaspruunid. Kaku nägu, ehk loor on tuhkhall.
Händkaku lend on kakulistele omaselt pehme, kuid samas jõuline.
Isaslindude keskmine kaal on 660 grammi ja emaslindudel 1000 grammi. Tiibade siruulatus 1,3 meetrit. Talveperioodil on lindude päeval kohtamine üpris sage.
Levik maailmas. Händkakk on metsavööndi lind, kelle levila ulatub Skandinaavia poolsaarest läänes Jaapani ja Ohhoota mereni idas. Eraldi elavad asurkonnad on veel Balkanil ja Karpaatides. Elupaigana eelistab okas- ja segametsi. Skandinaavias ja Soomes händkakk polaarjoonest põhja poole ei levi.
Elupaik ja pesitsemine. Eestis on händkakud pidevalt elanud suuremates metsamassiivides, kuid nüüd leidub neid ka mujal üle kogu maa (v.a. saartel; talviti jõuavad linnud siiski aeg-ajalt ka Manija ja Kihnu saarele). Pesi on leitud isegi metsatalude õuedest põlispuudelt ja põldudevaheliselt alleelt võimsa tamme õõnsusest. Pesitseb nii suurtes õõnsustes, murdunud kõrgetes kändudes kui ka suurte kulliliste ja ronkade risupesades. Meelsasti asustab suureavalisi pesakaste. Asustatud pesa juures on händkakud väga agressiivsed ja ründavad sageli poegade juurde ronivat vaatlejat (rõngastajat)! Aeg-ajalt tuleb ette juhuseid, kus pesitsevaid händkakke on murdnud metsnugised.
Emaslind muneb tavaliselt 1-8 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4) märtsi lõpul või aprilli alguses. Haudevältus kestab 32-34 päeva. Pojad püsivad pesas 26-30 päeva. Pesa läheduses viibib pesakond veel 2-3 kuud.
Toitumine. Händkakud toituvad põhiliselt väikestest närilistest, kuid vaheldust pakuvad ka värblinnud, konnad.
Saaki püüab reeglina metsalagendike, raielankide, metsaheinamaade ääres ja teeservades.
Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 62×25×22 mm.
Häälitsused
Isase tüüpiline territooriumihüüd
Arvukus ja kaitse Eestis. Eestis varem haruldase händkaku arvukus hakkas tõusma 20. saj. 70. aastatel, nüüd hinnatakse seda 1500-2500 haudepaarile. Liigi keskmine asustustihedus on 3,4 paari 100 km2. Talvine arvukus 4000-6000.
Händkakk kuulub kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse.
Rõngastamine ja eluiga. Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 417 händkakku (neist 406 aastatel 1970-2007). Taasleide on 12. Üks Kabli linnujaamas rõngastatud lind leiti ligi viis aastat hiljem Leningradi oblastist. Raja tagant on Eestimaale saabunud vaid 1 rõngastatud lind, kes oli märgistatud Pihkva oblastis ja tabati Harjumaal. Händkaku käes on ka Eestis rõngastatud kakuliste eluea rekord – 9 aastat ja 10 kuud. Maailma vanim händkakk on rõngastusandmeil elanud 20 aastat ja 11 kuud (Rootsi).