Habekakk
Autor: Tanel Aruoja
Liigi kirjeldus. Habekakk (Strix nebulosa) on väga suur hallikaspruun kakuline väikeste kollaste silmadega. Halli näomaski iseloomustavad kitsad puu aastarõngaid meenutavad ringid. Kollane nokk on ümbritsetud laiade valgete väljapoole kaardu olevate „kulmudega“ ja nokaalune väike must laik meenutab veidi musketäri habemetutti.
Habekaku emaslinnud võivad kaaluda kuni 1,9 kg, isalinnud kuni 1,1 kg. Linnu tiibade siruulatus võib küündida pooleteist meetrini või mõni sentimeeter enamgi.
Levik ja elupaik. Habekakk on taigametsade elanik. Liik on Euraasias levinud Skandinaavia mäestikust läänes kuni Ohhoota mereni Kaug-Idas, Põhja-Ameerikas võib lindu kohata Alaskast kuni Suure Järvistuni ja seda põhiliselt Kanadas.
Pesitsemine. Suure linnuna on habekakk avaspesitseja, kes pesakohana kasutab vanu kulliliste (kanakull, kaljukotkas) pesi ja suuri tuulest murtud puude tüükaid. Soomes on leitud habekakku üksikutel juhtudel pesitsevat ka maapinnal.
Habekaku kurnas võib olla 1-9 muna. Haudumine vältab ligikaudu 30 päeva. Linnud veedavad pesas 20-29 päeva ja lahkuvad pesast veel enne täieliku lennuvõime saavutamist, 6 kuni 8 nädalat viibivad nad pesa ümbruses. Habekakud on asustatud pesade juures väga agressiivsed ja Karjalast on teada juhuseid, kui nad on rünnanud isegi pesa lähedale sattunud karu!
Toitumine. Habekakkude põhiline toit on uruhiired ja liigi arvukus pesitsejana ja pesitsemise tulemuslikkus sõltub nende pisiimetajate arvukusest tema levialal.
Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 63×29×25 mm.
Häälitsused
Isase madal territooriumihüüd (taustal rabakana, laululuik)
Kohtamine ja kaitse Eestis. Habekakk pesitses Eestis regulaarselt 19. sajandil. Peale seda aega, ei ole habekaku pesitsemine Eestimaal otsest tõestamist leidnud, kuigi linde kohatakse meil viimastel kümnenditel taas pea igal aastaajal ja paaril korral on augustis vaadeldud isegi lennuvõimelisi noorlinde. Skeptikud kahtlevad, kas need ikka olid Eestimaa linnud, äkki tulid Narva jõe tagant. Eespool lugesite, et noorlinnud on pesa ümbruses 6-8 nädalat, Narva jõe tagune ala on aga sellest kohast piisavalt kaugel… . Eestis kohataksegi habekakke põhiliselt Alutagusel ja Peipsi järve läänekalda põlistes okasmetsades ning ka Lahemaal ja Kõrvemaal. Habekakkudele meeldivad lagendikerikkad metsad ja sooservad, toitumisaladena ka värsked raielangid.
Talvituvate habekakkude arvuks viimastel (1998-2002) aastatel on pakutud 1-10 lindu.
Habekakk kuulub kaitstavate liikide I kaitsekategooriasse.
Rõngastamine ja eluiga. Habekakk on rõngastamise andmeil elanud 15 aasta ja 11 kuu vanuseks.