Teised eesti kakud
Eestimaal on kohatud tosinajagu erinevaid kakuliike. Kivikakk ja loorkakk on eksikülalised, lumekakk “puhas” talikülaline, habekakk ja vöötkakk on meil aeg-ajalt ka pesitsenud. Ülejäänud seitse: kassikakk, värbkakk, kodukakk, händkakk, kõrvukräts, sooräts ja karvasjalg-kakk – on regulaarsed pesitsejad kord vähemal, teinekord suuremal arvul.
Karvasjalg-kakk e. laanekakk
Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) on üks sümpaatsemaid kakulisi. Kehalt on lind rästa suurune, kuid väga suure ja jämeda peaga ja koheva sulestikuga. Tumepruun sulestik on kirjatud nii ala- kui ka ülapoolel valgete tähnidega.
Sooräts
Sooräts (Asio flammeus) on kollakaspruun hakist veidi suurem erkkollaste silmadega kakuline. Peas väikesed suletutid, mis on näha siis, kui lind on ärritunud olekus. Kõrvukrätsust eristavad teda veidi pikemad tiivad, mille tagaserv on laialt valge, valkjas on ka linnu kõht (kõrvukrätsul on see viirutatud).
Kõrvukräts
Kõrvukräts (Asio otus) on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmad on oranžpunased.
Händkakk
Händkakk (Strix uralensis) on suur hallikasvalge kakuline. Händkakul on pikk saba, millest tuleneb ka linnu nimi – händkakk ja pikksaba-kakk. Händkaku nokk on kollane ja silmad mustjaspruunid. Kaku nägu, ehk loor on tuhkhall.
Händkaku lend on kakulistele omaselt pehme, kuid samas jõuline.
Värbkakk
Värbkakk (Glaucidium passerinum) on Eestimaa pisim kakuline. Lind on umbes kuldnoka suurune. Ülapool tumepruun väikeste valgete tähnidega, valkjal alapoolel hõredad triibud. Silmad on suured ja kollased ning nende kohal heledad kulmud. Nokk kollane.
Kassikakk
Kassikakk (Bubo bubo) on Eestimaal pesitsev ja talvituv suurim kakuline. Lind on ligikaudu hane suurune. Põhivärvuselt on lind ookerjas. Suures ja massiivses peas, mida ilmestavad oranžid silmad, on suured kassikõrvu meenutavad suletutid. Nokk must.
Vöötkakk
Vöötkakk (Surnia ulula) on haki suurune ja raudkulli meenutav pika sabaga lind. Ülapoole mustpruunil taustal leidub, valgeid täppe ja tähne. Linnu valge alapool on tiheda tumeda vööditusega. Pea nagu kõigil kakkudel ümar, kuid mitte eriti suur. Silmad kollased, valget nägu ning ümbritseb tumedatest sulgedest rant. Nokk kollane.
Habekakk
Habekakk (Strix nebulosa) on väga suur hallikaspruun kakuline väikeste kollaste silmadega. Halli näomaski iseloomustavad kitsad puu aastarõngaid meenutavad ringid. Kollane nokk on ümbritsetud laiade valgete väljapoole kaardu olevate „kulmudega“ ja nokaalune väike must laik meenutab veidi musketäri habemetutti.
Lumekakk
Lumekakk (Bubo scandiacus) on sidrunkollaste silmadega ja musta nokaga suur valge kakk. Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad.
Loorkakk
Loorkakk (Tyto alba) on umbes varese suurune südamekujulise näosulestikuga ja mustade silmadega väga hele kakuline. Lõunapoolsel alamliigil alba, kes elab Lääne- ja Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas, on valge alapool ja kollakashall ülapool.
Kivikakk
Kivikakk (Athene noctua) on umbes laulurästa suurune. Tumepruun selg on kirjatud valgete tähnidega, heledamal alapoolel on tugevad pruunid triibud. Suurt pead kaunistavad kollased silmad, mille kohal kõrguvad heledad kulmukaared.