Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide.

Vabariigi Valitsus algatas 18. juunil riigi eriplaneeringu ning sellele keskkonnamõju strateegilise hindamise Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Eriplaneeringus kaalutakse alternatiivsete püsiühenduse võimalustena silla ning tunneli trassivariante. Samas näitavad varasemate keskkonnamõju hindamiste tulemused selgelt, et silla rajamine Natura-alale on teistest alternatiividest suurema negatiivse keskkonnamõju tõttu välistatud. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teinud nii Rahandusministeeriumile kui ka Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda silla kavandamisest mandri ja Muhu saare vahele ning keskenduda tunneli variantidele.

Samal ajal kui Euroopa Liidu prioriteet on liikuda kriisist välja Euroopa rohelepet silmas pidades ning Eesti riik kavandab õiglast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, liigub Vabariigi Valitsus vastassuunas. Ühes õlitehase rajamise investeeringuga ning hiljutise kriisist väljumise eriabipaketiga põlevkivitööstusele on valitsus sel kevadel toetanud fossiilkütuste kasutamise jätkumist ligi 140 miljoni euroga. Toetust vajaksid selle asemel aga õiglast üleminekut kannustavad tegevused.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda tervitab Euroopa Komisjoni värske elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ja jätkusuutliku toidutootmise strateegiaga talust taldrikule seatud eesmärke peatada elurikkuse kadu ning võtta kasutusele kestlikud ja õiglased toidusüsteemid. Keskkonnaühendused rõhutavad, et ka Eestis peab mõistma loodus- ja majanduskeskkonna omavahelisi tugevaid seoseid: vaid elurikkas ja puhtas keskkonnas saab olla tagatud inimeste hea elu.

Täna, 12. mail saatsid kakskümmend neli Euroopa kodanikuühendust Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus Euroopa Liidu lepingute ja toetustega.

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.

Seisame vastamisi globaalse kliimakriisiga ning selle leevendamiseks peame teadlaste hinnangul tegutsema nüüd ja kohe. Ka Eestis tuleb esimesel võimalusel üle minna kütusevabadele puhastele taastuvenergialahendustele, mis tagaksid koos energia salvestusvõimaluste ja rahvusvaheliste ühendustega meie energia varustuskindluse. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et III+ põlvkonna väikese reaktori rajamine Eestisse tekitaks keskkonnaprobleeme juurde, mitte ei aitaks neid lahendada.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.

Euroopa Parlamendi Eesti liikmekandidaadid tajuvad keskkonnakaitse olulisust ning on valmis lahendustesse panustama, selgus Eesti Keskkonnaühenduste Koja küsitlusest. Keskkonnaühendused rõhutavad, tuginedes elurikkuse olukorda ja kliimaprobleeme käsitlevatele ÜRO raportitele, et tarvis on põhimõttelist ja terviklikku muutust poliitilises lähenemises, ainuüksi mõnede valdkondade keskkonnahoidlikumaks muutmisest jääb väheks.

Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani. Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid kolm metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) avaldas täna koondhinnangu erakondade keskkonnalubadustele. Erakondade valimisprogrammides on keskkonnateemad varasematest aastatest enam esindatud - pea iga erakond on andnud lubadusi metsanduse valdkonna probleemide lahendamiseks, mitmes on esitatud visioon kliimamuutuse ja energeetikaküsimustega tegelemiseks. EKO hinnangud erakondade vastustele konkreetsetes küsimustes koos lühikommentaariga valimisprogrammidele on üleval EKO kodulehel.

Täna avalikustas Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) metsandust puudutavates küsimustes erakondadelt saadud vastused koos ekspertide kommentaaridega. Valimiste eel uuriti erakondadelt, kuidas peatada loodusmetsade hävimine ning tasakaalustada riigimetsa pakutavaid väärtusi. Nende vastuste põhjal on erakondadele antud hinded 5-palli skaalal.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) küsis Riigikogu valimiste eel erakondadelt nende seisukohti olulistes keskkonnaküsimustes. Teiste hulgas uuriti erakondade arvamusi suurte investeeringute kohta, nagu näiteks Saaremaa sild ja Est-Fori tselluloositehas, mille puhul puudub Eesti poliitilisel maastikul üksmeel. Kõikide erakondade vastused ning ekspertide kommentaarid on avalikud EKO veebilehel.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.