Mis toimus

Tänu viu-aasta kodulehele ja e-elurikkuse andmebaasi kantud vaatlustele saame hea ülevaate sellest, millal viud meile tänavu saabusid.

Hiireviusid jäi meile küllalt palju ka talveks, nende arv hakkas aga juba märtsi alguses tõusma. Enamik hiireviusid saabus meile märtsi keskpaigas. Mõned viud tulid ka hiljem, mäletatavasti jõudis ka viu Villu meile alles märtsi viimasel dekaadil. Maikuus on hiireviuvaatluste arv langenud ja sellel on ilmselt kaks põhjust. Ühest küljest võib see näidata esialgse vaatlusõhina vähenemist – iga hiireviud enam kirja ei panda. Teisalt näitab see kindlasti ka viude madalamat tegutsemisaktiivsust haudeajal. Ehkki meie kaameraviude pesades koorusid pojad juba mai alguses ja keskpaigas, muneti paljudesse pesadesse alles aprilli lõpul ning pojad on seal alles äsja esmakordselt ilmavalgust näinud. Võib loota, et juunis on hiireviusid taas rohkem näha!

Tänavune taliviu arvukuse piik oli ootuspäraselt aprilli keskel, mil meilt rändavad läbi põhjapoolsete asurkondade linnud. Siiski võis juba märtsi lõpus ja aprilli alguses märgata nende arvu kasvu. Üksikuid karvasjalgu on meile jätkunud ka maikuusse ning praeguse seisuga on viimast nähtud 24. mail. Taliviud on aga asendunud „suviviudega“. Esimest herilaseviud vaadeldi juba 28. aprillil, kuid suurem osa saabus meile mai kolmandas dekaadis. Kiireimad herilaseviud jõudsid mai lõpus juba munedagi, kuid teised, näiteks veebikaamera linnud, alles mõtlevad, kas hakata pesitsema. Just praegu paras aeg silmad lahti hoida ja herilaseviude mängulende märgata!