Toetajate logod

Liivatüll

Kus ta elutseb?

Arktika ja parasvöötme põhjaosa liik, kes on levinud Baffini saartest ja Gröönimaast läbi kogu Põhja-Euraasia tundrate kuni Tshukotka poolsaareni Kirde-Siberis. Kõrgarktika tundrate liigina on paiguti levinud ka Loode- ja Põhja-Euroopas ning kohati ka mõne Euroopa riigi maapiirkondades. Meil eluneva alamliigi Charadrius hiaticula hiaticula pesitseb Kesk- ja Põhja-Skandinaavias, lokaalselt ka Suurbritannias, Iirimaal ja Prantsusmaal, kaasa arvatud Euroopa põhja- ja idaosa kontinentaalsed alad, aga ka näiteks Poola, Ukraina ja Valgevene suuremate jõgede kallastel. Peamiselt rannikulinnuna on laialt levinud Balti riikides ja Taanis. Talvitusalad asuvad Euroopas ja Loode-Aafrikas.

Olukorrast maailmas

Liivatüllil eristatakse 3 alamliiki: Charadrius hiaticula psammodroma pesitseb Kanada kirdeosas, Gröönimaal, Islandil ja Fääri saartel ning talvitab Lääne- ja Lõuna-Aafrikas; Charadrius hiaticula tundrae pesitseb Põhja-Euroopas ja Aasias, levides Põhja-Skandinaaviast ja Soomest läbi Põhja-Venemaa Arktiliste piirkondade kuni Beringi väinani, talvitades Edela-Aasias (kuni Pakistanini) ning Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Meil pesitseva liivatülli alamliigi Charadrius hiaticula hiaticula pesitsuspaare arvatakse Euroopas olevat 24 700-31 200, kusjuures arvukus on olnud 20nda sajandi viimastel kümnenditel suhteliselt ebastabiilne. Mõnedes Saksamaa ja Suurbritannia piirkondades on märgatavalt tõusnud sisemaal pesitsejate arv, samal ajal on vähenenud rannikul pesitsejate arvukus. Üldine arvukus on tõusnud Saksamaal ja Suurbritannias, kuid vähenenud Soomes, Eestis ja Poolas. Suuremates populatsioonides Islandil, Rootsis ja Norras on pesitsejate arv olnud stabiilne. Kui 90ndate alguses talvitas Lääne-Euroopas ja Põhja-Aafrikas 73 000 alamliigi hiaticula esindajat, siis 80ndatel oli see arv ainult 47 500. Täna on liivatüllide arvukus taas langusteel, vähenedes ca 1,2% aastas: 20nda sajandi lõpust alates on liivatülli pesitsuspaaride arv erinevates piirkondades langenud isegi kuni 62,5%.

Kuidas teda ära tunda?

Kuna liivatülli näol on Eestis tegemist tüüpilise rannikulinnuga, kohtab seda liiki pesitsejana eelkõige saartel ja mererannikul, kus ta asustab hõreda ja madala taimestikuga liivaseid ja kiviklibuseid rannalõike. Liivatüll on umbes kuldnoka suurune (50-65 grammi) pisikurvitsaline, kelle laup, kulm, kurgualune, lai kaelus ja alapool on valged. Kiiru eesosa silmade vahel, valjasriba ja põsed, samuti ka pugualalt algav ja üle turja ahenev rõngas aga mustad. Kiiru tagaosa, kukal ja kogu muu ülapool luitunud-pruun. Hoosuled tumepruunid, tiival valge vööt, mis on iseäranis hästi näha lennul. Külgmised tüürsuled on valged, sisemised pruunid. Noka tipuosa must, tüvikuosa kollakasoranž. Jalad oranžikaskollased.

Teadaolevalt vanim liivatüll oli 19 aastat ja 8 kuud vana ning tema elas Inglismaal.

Tagasi koju!

Kuna liivatülli talvitusalad asuvad üldiselt lähemal kui väiketülli omad, saabub liik tagasi pesapaikadesse ka mõnevõrra varem – keskmiselt 25. märtsil. Pahatihti ei ole randa uhutud rüsijää veel suladagi jõudnud, kui algavad demonstratiivsed mängulennud tulevase pesitsusterritooriumi kohal. See rõhutatult aeglane, näiliselt kramplike tiivalöökidega sooritatud ”hõljumine” on liivatüllil oluliselt vähem häälekas ja toimub madalamal, kui väiketülli vastav toiming. Kuna liivatüll on peamiselt solitaarselt pesitsev lind, tuleb piiritülisid erinevalt väiketüllist suhteliselt harva ette. Mis aga ei tähenda veel seda, et liivatüllil puuduks söakus tõrjuda minema enda poolt hõivatud territooriumilt liigikaaslastest konkurendid või siis ka lihtsalt uudishimutsejad.

Pisut bioloogiast

Pesalohku, mida liivatüll erinevalt väiketüllist väga vooderdama ei vaevu, ilmuvad esimesed valkjashallid mustade tähnidega munad, mida on pesas tavaliselt 4, juba aprilli lõpul – mai algul. Värskelt munetud kurna juures on liivatüllipaar väga ettevaatlik ning pesa asukohta kergelt ei reedeta. Sellele vaatamata rüüstatakse paljud pesad suurkajakate, vareslaste või väikekiskjate poolt ning seetõttu võib järelkurnasid paiguti leida veel ka juuli keskpaigas. Läänemere ümbruses tehtud uuringud on näidanud, et vaid 37%-st munetud munadest kooruvad pojad ning lõpuks saab tuule tiibadesse vaid näpuotsatäis – 15% tibudest, kellest omakorda hukkub esimesel eluaastal, ja seda on põhjust arvata, erinevatel põhjustel umbes 50%. Lahti seletatuna tähendab see, et populatsiooni taastootmiseks peab täiskasvanud liivatüll pesitsema vähemalt 4 aastat. Ja uuringud on näidanud, et täiskasvanud liivatülli eluiga ongi ligikaudu 4 aastat…
Meie kahe tülliliigi pesitsusbioloogia on siiski suhteliselt sarnane. Mainida võiks vast ehk seda, et mõnikord hülgab liivatülli emaslind pesitsusterritooriumi, jättes poegade hooldamise isaslinnu kanda. Tegelikult on see paljudele kahlajaliikidele üsna omane käitumismall. Meenutagem siinjuures või koovitajat ja veetallajat…

Pesapaigatruu

Erinevalt oma oportunistlikust sugulasest väiketüllist on liivatüll üsna pesapaigatruu lind, mis tähendab aga seda, et pesapaikade hävimine sunnib linde ümber asuma teistesse, ning seda sageli mitte liigiomastesse piirkondadesse. Võib-olla on see ka üheks põhjuseks, miks kohtab seda tüüpilist rannikukurvitsalist pesitsejana üha sagedamini sisemaa tehismaastikel, kohati kuni 100 kilomeetri kaugusel merest, kus ta on sunnitud väheste pesitsusvõimaluste tõttu mõnel juhul tõsiselt konkureerima oma lähisugulase väiketülliga?

Miks liivatülli arvukus langeb? Mis toimub?

Meil pesitsevate liivatüllide arvukuse languse tegelikud põhjused on tänaseni ebaselged. Ilmselt on siin muude, võib-olla piiritaguste mõjurite kõrval oma roll ka pesapaikade kadumisel, vareslaste ja suurkajakate karistamatul tegutsemisel rannikul ja saartel ning pisikiskjate (rebane, kährik) suures arvukuses. Teame ju isegi, et meie rannaalad roostuvad, kulustunud rannakarjamaadel tungib peale kadakas ning meie rannaniitude seisund (peale väheste erandite) on suhteliselt täbar. Teame ju sedagi, et meie rannad on täis toitu noolivaid hallvareseid, ronkasid ja suurkajakaid. Ja muidugi täiesti omaette probleem on marutaudivastase vaktsineerimise kampaania tagajärjel ööratult tõusnud rebaste ja kährikute arvukus, mis on juba andnud tõsise tagasilöögi kõikidele maas pesitsevatele lindudele. Olgu siis nendeks niidurüdi, kiivitaja, metskurvits, metsis või kassikakk…

Teele, teele…

Sügisrändele asuvad liivatüllid küll juba juulis, kuid aktiivseim on rändeliikumine augusti lõpust septembri keskpaigani ning lõpeb oktoobri algul. Erinevalt väiketüllist, kes rändab väikeste salkadena laial rindel, omamata suuremaid koondumiskohti, liigub liivatüll talvitusalade poole mööda Läänemere, Põhjamere ja Atlandi ookeani rannikut suuremate parvedena, koondudes nn. Võtmealadele nii rändepeatuspaikades Euroopas kui ka talvitusaladel Aafrikas. Kõige kaugem meil rõngastatud liivatülli leid pärineb Sierra-Leonest Aafrika läänerannikul.