Toetajate logod

Liivat�ll

Kus ta elutseb?

Arktika ja parasv��tme p�hjaosa liik, kes on levinud Baffini saartest ja Gr��nimaast l�bi kogu P�hja-Euraasia tundrate kuni Tshukotka poolsaareni Kirde-Siberis. K�rgarktika tundrate liigina on paiguti levinud ka Loode- ja P�hja-Euroopas ning kohati ka m�ne Euroopa riigi maapiirkondades. Meil eluneva alamliigi Charadrius hiaticula hiaticula pesitseb Kesk- ja P�hja-Skandinaavias, lokaalselt ka Suurbritannias, Iirimaal ja Prantsusmaal, kaasa arvatud Euroopa p�hja- ja idaosa kontinentaalsed alad, aga ka n�iteks Poola, Ukraina ja Valgevene suuremate j�gede kallastel. Peamiselt rannikulinnuna on laialt levinud Balti riikides ja Taanis. Talvitusalad asuvad Euroopas ja Loode-Aafrikas.

Olukorrast maailmas

Liivat�llil eristatakse 3 alamliiki: Charadrius hiaticula psammodroma pesitseb Kanada kirdeosas, Gr��nimaal, Islandil ja F��ri saartel ning talvitab L��ne- ja L�una-Aafrikas; Charadrius hiaticula tundrae pesitseb P�hja-Euroopas ja Aasias, levides P�hja-Skandinaaviast ja Soomest l�bi P�hja-Venemaa Arktiliste piirkondade kuni Beringi v�inani, talvitades Edela-Aasias (kuni Pakistanini) ning Ida- ja L�una-Aafrikas. Meil pesitseva liivat�lli alamliigi Charadrius hiaticula hiaticula pesitsuspaare arvatakse Euroopas olevat 24�700-31�200, kusjuures arvukus on olnud 20nda sajandi viimastel k�mnenditel suhteliselt ebastabiilne. M�nedes Saksamaa ja Suurbritannia piirkondades on m�rgatavalt t�usnud sisemaal pesitsejate arv, samal ajal on v�henenud rannikul pesitsejate arvukus. �ldine arvukus on t�usnud Saksamaal ja Suurbritannias, kuid v�henenud Soomes, Eestis ja Poolas. Suuremates populatsioonides Islandil, Rootsis ja Norras on pesitsejate arv olnud stabiilne. Kui 90ndate alguses talvitas L��ne-Euroopas ja P�hja-Aafrikas 73�000 alamliigi hiaticula esindajat, siis 80ndatel oli see arv ainult 47�500. T�na on liivat�llide arvukus taas langusteel, v�henedes ca 1,2% aastas: 20nda sajandi l�pust alates on liivat�lli pesitsuspaaride arv erinevates piirkondades langenud isegi kuni 62,5%.

Kuidas teda �ra tunda?

Kuna liivat�lli n�ol on Eestis tegemist t��pilise rannikulinnuga, kohtab seda liiki pesitsejana eelk�ige saartel ja mererannikul, kus ta asustab h�reda ja madala taimestikuga liivaseid ja kiviklibuseid rannal�ike. Liivat�ll on umbes kuldnoka suurune (50-65 grammi) pisikurvitsaline, kelle laup, kulm, kurgualune, lai kaelus ja alapool on valged. Kiiru eesosa silmade vahel, valjasriba ja p�sed, samuti ka pugualalt algav ja �le turja ahenev r�ngas aga mustad. Kiiru tagaosa, kukal ja kogu muu �lapool luitunud-pruun. Hoosuled tumepruunid, tiival valge v��t, mis on ise�ranis h�sti n�ha lennul. K�lgmised t��rsuled on valged, sisemised pruunid. Noka tipuosa must, t�vikuosa kollakasoran�. Jalad oran�ikaskollased.

Teadaolevalt vanim liivat�ll oli 19 aastat ja 8 kuud vana ning tema elas Inglismaal.

Tagasi koju!

Kuna liivat�lli talvitusalad asuvad �ldiselt l�hemal kui v�iket�lli omad, saabub liik tagasi pesapaikadesse ka m�nev�rra varem � keskmiselt 25. m�rtsil. Pahatihti ei ole randa uhutud r�sij�� veel suladagi j�udnud, kui algavad demonstratiivsed m�ngulennud tulevase pesitsusterritooriumi kohal. See r�hutatult aeglane, n�iliselt kramplike tiival��kidega sooritatud �h�ljumine� on liivat�llil oluliselt v�hem h��lekas ja toimub madalamal, kui v�iket�lli vastav toiming. Kuna liivat�ll on peamiselt solitaarselt pesitsev lind, tuleb piirit�lisid erinevalt v�iket�llist suhteliselt harva ette. Mis aga ei t�henda veel seda, et liivat�llil puuduks s�akus t�rjuda minema enda poolt h�ivatud territooriumilt liigikaaslastest konkurendid v�i siis ka lihtsalt uudishimutsejad.

Pisut bioloogiast

Pesalohku, mida liivat�ll erinevalt v�iket�llist v�ga vooderdama ei vaevu, ilmuvad esimesed valkjashallid mustade t�hnidega munad, mida on pesas tavaliselt 4, juba aprilli l�pul � mai algul. V�rskelt munetud kurna juures on liivat�llipaar v�ga ettevaatlik ning pesa asukohta kergelt ei reedeta. Sellele vaatamata r��statakse paljud pesad suurkajakate, vareslaste v�i v�ikekiskjate poolt ning seet�ttu v�ib j�relkurnasid paiguti leida veel ka juuli keskpaigas. L��nemere �mbruses tehtud uuringud on n�idanud, et vaid 37%-st munetud munadest kooruvad pojad ning l�puks saab tuule tiibadesse vaid n�puotsat�is � 15% tibudest, kellest omakorda hukkub esimesel eluaastal, ja seda on p�hjust arvata, erinevatel p�hjustel umbes 50%. Lahti seletatuna t�hendab see, et populatsiooni taastootmiseks peab t�iskasvanud liivat�ll pesitsema v�hemalt 4 aastat. Ja uuringud on n�idanud, et t�iskasvanud liivat�lli eluiga ongi ligikaudu 4 aastat…
Meie kahe t�lliliigi pesitsusbioloogia on siiski suhteliselt sarnane. Mainida v�iks vast ehk seda, et m�nikord h�lgab liivat�lli emaslind pesitsusterritooriumi, j�ttes poegade hooldamise isaslinnu kanda. Tegelikult on see paljudele kahlajaliikidele �sna omane k�itumismall. Meenutagem siinjuures v�i koovitajat ja veetallajat…

Pesapaigatruu

Erinevalt oma oportunistlikust sugulasest v�iket�llist on liivat�ll �sna pesapaigatruu lind, mis t�hendab aga seda, et pesapaikade h�vimine sunnib linde �mber asuma teistesse, ning seda sageli mitte liigiomastesse piirkondadesse. V�ib-olla on see ka �heks p�hjuseks, miks kohtab seda t��pilist rannikukurvitsalist pesitsejana �ha sagedamini sisemaa tehismaastikel, kohati kuni 100 kilomeetri kaugusel merest, kus ta on sunnitud v�heste pesitsusv�imaluste t�ttu m�nel juhul t�siselt konkureerima oma l�hisugulase v�iket�lliga?

Miks liivat�lli arvukus langeb? Mis toimub?

Meil pesitsevate liivat�llide arvukuse languse tegelikud p�hjused on t�naseni ebaselged. Ilmselt on siin muude, v�ib-olla piiritaguste m�jurite k�rval oma roll ka pesapaikade kadumisel, vareslaste ja suurkajakate karistamatul tegutsemisel rannikul ja saartel ning pisikiskjate (rebane, k�hrik) suures arvukuses. Teame ju isegi, et meie rannaalad roostuvad, kulustunud rannakarjamaadel tungib peale kadakas ning meie rannaniitude seisund (peale v�heste erandite) on suhteliselt t�bar. Teame ju sedagi, et meie rannad on t�is toitu noolivaid hallvareseid, ronkasid ja suurkajakaid. Ja muidugi t�iesti omaette probleem on marutaudivastase vaktsineerimise kampaania tagaj�rjel ��ratult t�usnud rebaste ja k�hrikute arvukus, mis on juba andnud t�sise tagasil��gi k�ikidele maas pesitsevatele lindudele. Olgu siis nendeks niidur�di, kiivitaja, metskurvits, metsis v�i kassikakk…

Teele, teele…

S�gisr�ndele asuvad liivat�llid k�ll juba juulis, kuid aktiivseim on r�ndeliikumine augusti l�pust septembri keskpaigani ning l�peb oktoobri algul. Erinevalt v�iket�llist, kes r�ndab v�ikeste salkadena laial rindel, omamata suuremaid koondumiskohti, liigub liivat�ll talvitusalade poole m��da L��nemere, P�hjamere ja Atlandi ookeani rannikut suuremate parvedena, koondudes nn. V�tmealadele nii r�ndepeatuspaikades Euroopas kui ka talvitusaladel Aafrikas. K�ige kaugem meil r�ngastatud liivat�lli leid p�rineb Sierra-Leonest Aafrika l��nerannikul.