Juhendid ja abimaterjalid

Vareslaste ohjamismeetodid ja Tartumaa ohjamiskava

Asulates kaevatakse sageli ohtrate vareste üle, kes lärmavad ja roojavad ning segavad inimeste elu. Enamasti on need künnivareste kolooniad ja hakkide ööbimiskogumid. Tartu Ülikooli teadlased koostasid 2007. a. ülevaate vareslaste võimalikest ohjamismeetoditest ja nende tulemuslikkusest ning  ohjamise näidiskava Tartumaa jaoks. Selle töö leiad siit.

Kuidas valida binoklit

Loe lisaks:
Tiirutaja nr 12
Eesti Loodus 3/2004
EOÜ 2013. a. binoklite testi tulemused

Binokkel on lindude vaatlemisel kõige olulisem töövahend. Valik on tänapäeval lõpmatu, kuigi meie turule ei jõua erinevaid malle just väga palju. Tihti lähtutakse vaid hinnast ja seetõttu leiab Eesti optikalettidel tavaliselt odavamaid ja linnuharrastajale sobimatuid mudeleid. Binoklit soetades tuleb endale selgeks teha milleks ja kui tihti seda kasutatakse. Vastavalt sellele tuleb teha ka valik ja investeering.

Vigu "Linnumääraja" eestikeelses väljaandes


2012. a. märtsis kirjastuse Varrak väljaantud "Euroopa ja Vahemere maade lindude välimäärajas" on tõlkija süül üksjagu tõlkevigu, ebatäpsusi jm. Tänu Margus Otsa, Madis Karu, Mihkel Jürgensi, Uku Paali ja teiste linnuvaatlejate tähelepanelikkusele on vähemalt osa neist üles leitud.

Suurte risupesade välimääraja

Eesti ja Läti Ornitoloogiaühingu koostöös on valminud väike taskumääraja metsast leitud suurte pesade omaniku tuvastamiseks. Raamatus on teavet 14 liigi kohta, kellest enamik on kotkad ja suuremad röövlinnud, lisaks must-toonekurg ja ronk. Iga liigi kohta leiab ohtralt infot alates fotodest kuni mitmesuguste graafikuteni.

Talvine aialinnuaabits nutitelefonidele

Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondiga on loonud nutitelefonides kasutatava abimehe talviste aialindude määramiseks. "Talvisest aialinnuaabitsast" leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse. Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias.

Linnuvaatlustega alustamine

Ilmselt on iga inimene linde vaadelnud, näiteks talvel toidumaja juures, kevadel esimest kuldnokka või sügisel lahkuvaid rändlinde. Kuidas seda aga teha teadlikult ja mida linnuvaatlemise juures tähele- ja kirja panna, seda loe siinsest trükisest.

Mida teha "leitud" linnuga?

Sageli juhtub, et kohtume linnupoja või täiskasvanud linnuga, kes tundub meile hüljatud, vigastatud või hädas olevat. Enamasti arvatakse, et selline lind vajab abi. Tegelikult vajavad linnud inimese abi harva ja enamasti toome neile oma „abiga“ rohkem kahju kui kasu. Kuidas ära tunda abivajavat lindu ning mida siis teha, loe siinsest juhisest.

Talvised aialinnud ja nende toitmine

Kas talvel on vaja linde toita? Millal seda teha ja mida neile anda? Kuhu toit panna ja kuidas ehitada ise toidumaja? Kes mu toidumajas talvel käivad? Neile ja muudele küsimustele saad vastuse EOÜ trükisest "Talvised aialinnud ja nende toitmine".

Veelinnud ei vaja lisatoitu

Igal talvel kerkib esile mure veelindude pärast, kes ei taha meilt talveks ära lennata ja jäävad ilma inimese lisatoiduta nälga. Õieti vaevab see mure peamiselt linnade ja suuremate asulate elanikke, kes peaksid tegelikult eelkõige peeglisse vaatama. Seetõttu tuleb meelde jätta olulised reeglid.

 

Liida sisu