Kablis vaadeldi tihaste rekordrännet

22.09.2016

Septembris ja oktoobris rändab Eestist läbi arvukalt põhja- ja idapool pesitsevaid rasvatihaseid. Erinevalt näiteks põhjatihasest rasvatihane endale talvevarusid ei kogu, vaid veedab talveperioodid soojematel aladel. Talveks lahkub lõuna- ja läänepoole (näiteks Poola, Saksamaa või Prantsusmaani) ka osa meie peamiselt noori rasvatihaseid. Sealjuures on lahkujate hulgas rohkem metsatihaseid, sest loodusmaastikel elades on karmil talvel raske toitu leida. Osa metsatihastest kolib talveks linna, kõik sinna aga ei mahu. Asulates pesitsevad rasvatihased on aga lisatoitmise tõttu paiksemad.

Just praegu on tihaste rände tippaeg ning eriti arvukalt näeb rändavaid tihaseid läänerannikul. Näiteks Pärnumaal Kabli linnujaamas, mille vapilinnuks rasvatihane on, loendati üleeile, 20. septembril üle 60 000 rändava rasvatihase, lisaks ka rohkem kui 23 000 sinitihast ja peaaegu 16 000 musttihast. Eilse, 21. septembri kolme hommikutunni vältel loendati Kablis 47 000 rasvatihast, 12 000 sinitihast ja 9000 mustihast. Kogu päeva jooksul võis Kabli linnujaamast üle lennata samapalju rasvatihaseid kui eelmisel päeval.

Kabli linnujaam / foto: Aivo Tamm

Rasvatihase ja sinitihase puhul on tegemist Eesti ränderekorditega – mitte kunagi varem ei ole ühe päeva jooksul ühes kohas neid nii palju kokku loendatud. Sealjuures on oluline märkida, et kõik tihased rändasid Kablis lõuna asemel hoopis põhja suunas – seda nimetatakse pöördrändeks. Lääne suunas rändavad linnud satuvad põhja-lõuna suunalisele rannikule ning kuna tihased eelistavad rännata pigem vastu tuult, võivadki nad sügisrändel püsivate põhjatuulte korral Kablis hoopis põhja lennata. Kirjeldatud juhul rändavad tihased läänes asuvatele talvitusaladele edasi hoopis Saaremaa või lausa Soome ja Ahvenamaa kaudu. Pöördrännet on Kablis tihaste puhul ka varem täheldatud – näiteks 1974., 1981. ja 1987. aastal, mil põhja suunas rändasid mõned tuhanded isendid ehk 10-20% linnujaama läbinud rasvatihastest.

Tänavune massränne on erakordne ka seetõttu, et Kabli linnujaama läbinud rasvatihaste hulk on viimastel aastakümnetel võrreldes 1970. ja 1980. aastatega pigem tagasihoidlik olnud. Samuti on Kablis rõngastatud rasvatihaste taasleidude kaugus oluliselt vähenenud, mis näitab liigi viimastel aastakümnetel paiksemaks muutumist.

Sel sügisel näeb märgatavalt rohkem rändavaid rasvatihaseid eduka pesitsusaasta tõttu. Kui kahel eelmisel aastal munesid teise kurna vaid vähesed paarid, siis sel aastal pesitsesid paljud rasvatihased kaks korda. Lisaks on kliimamuutustest tingituna rasvatihase levila nihkunud järjest kaugemale põhjapoole, mis toob meilt läbi rändama rohkem põhjapoolseid tihaseid.

Viimaste päevade tihaste ränderekordite andmeid saab vaadata eElurikkuse andmebaasist.

Lisainfo:
Agu Leivits, agu.leivits@keskkonnaamet.ee
Margus Ots, margus.ots@gmail.com