Tihased on ühed aeglasemini rändavad linnud

27.09.2016

Osa lindudest lendavad talvitama kaugetesse lõunamaadesse, teised aga ei võta vaevaks pika teekonna läbimist ning jäävad talve saabudes kas paigale või hulguvad vähemal määral lõuna või põhja poole. Selliselt rändavaid linde, kelle hulka kuuluvad ka meil pesitsevad tihased, nimetatakse hulguränduriteks ning neid näeb sõna otseses mõttes ringi hulkumas ja parimaid talvitamiskohti otsimas. Tõsi, on siiski tihaseid, kes suunduvad lõunapoolsetele aladele, kuid ka sel juhul mitte väga kaugele. Põhjus võib olla selles, et kaugränduritega võrreldes on tihaslaste tiivad kehasuurust arvestades evolutsiooni käigus kujunenud suhteliselt lühikeseks, kuna lähemaid distantse saab läbida ka lühikeste tiibadega.

Tänavune sügis on tihaslaste rände osas eriline – nii massilist läbirännet, kui sel sügisel, ei ole Kabli linnujaamas selle jaama ajaloo vältel täheldatud. Mis veelgi huvitavam, vastupidiselt iga-aastasele tavapärasele rändesuunale liikusid tihased sel aastal hoopis põhja poole. Lindude ülelendu jälgides võib jääda mulje, et nad liiguvad üsna kiiresti ja võiksid läbida pikki vahemaid, kuid kui kaugele jõuab tihane päevaga lennata?

Kuigi erinevad tehnilised vahendid võimaldavad üsna täpselt jälgida paljude lindude liikumist, ei ole väikestele värvulistele kahjuks võimalik väga võimsaid, sealhulgas liikumist reaalajas kajastavaid seadmeid kinnitada. Siinkohal on abiks vaid lindude rõngastamine, mille suurimaks puuduseks on kõrge aja- ja energiakulu, sest linnu liikumise kohta teabe saamiseks tuleb rõngastatu uuesti tabada. Tabamise tõenäosus on aga väike.

Õnneks kulgeb lindude ränne teatud kindlat rada pidi, näiteks mööda mererannikut. Lindude rõngastamisel ja neid järgmises jaamas uuesti tabamisel koguneb aja jooksul piisavalt infot, mis võimaldab teha järeldusi lindude rändekiiruse kohta. Läänemere idakaldal on selline rõngastusjaamade võrgustik olemas: Eestis rõngastatakse linde Kablis ja Sõrve säärel ning linnujaamad on ka Lätis, Leedus, Kaliningradi oblastis ja Poolas.

Sinitihane / foto: Uku Paal

Rõngastusjaamade viimase neljakümne aasta andmestikku analüüsides selgub, et rasvatihased läbivad päeva jooksul keskmiselt vaid 33 km. On ka üksikuid isendeid, kes läbivad päevas üle 300 km. Muljetavaldavaim rasvatihane suutis 16 päeva jooksul läbida 1317 km, mis teeb keskmiseks läbitud vahemaaks päevas 82 km. Sinitihased on aga veel aeglasemad – nemad läbivad päeva jooksul keskmiselt 28 km. Siiski rändavad Rootsist ja Taanist teed alustavad rasvatihased keskmiselt 11 km päevas rohkem, kuna nende ränne kulgeb vähemalt osaliselt üle mere. Mõlemad tihaseliigid on keskmisest veelgi aeglasemad rände alguses septembri esimesel poolel – rasvatihased läbivad siis keskmiselt 24 km, sinitihased aga 19 km päevas.

Seega, võrreldes metsvindi ja punarinnaga, kes läbivad päevas keskmiselt 66 km, liiguvad tihased poole aeglasemalt, olles ühed kõige aeglasemalt rändavad linnud. Eelkõige tuleneb see sellest, et tihased ei käi talvitamas kaugel ning nende ränne ei ole sirgjooneline lend ühest punktist teise, vaid pigem puult puule toidu otsimine.

Nowakowski JK, 2001. Speed and synchronisation of autumn migration of the Great Tit (Parus major) along the eastern and the southern Baltic coast. Ring 23: 55-71.

Nowakowski JK, Chrusciel J, 2004. Speed of autumn migration of the Blue Tit (Parus caeruleus) along the eastern and southern Baltic coast. Ring 26: 3-12.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee.