Rasvatihane naabrimehega sama laulu ei laula

02.03.2016

Enamus lindude omavahelisest suhtlusest toimub lauldes – nii jõuab nii võõrastele („Ära siia tule!“) kui ka naabritele („Siit jookseb minu piir!“) suunatud teave korraga paljudeni ja aitab vältida otseseid füüsilisi arveteklaarimisi. Lauludes sõlmitakse ja hoitakse suhteid ka naabritega. Kui varakevadel hakkavad territoriaalsete liikide isaslinnud omandiõigusi paika panema, esineb aastate jooksul kindlalt välja kujunenud piirkonnaga naabrite vahel agressiivseid kokkupõrkeid harvem. See aga säästab aega ja lindude energiat.

Naabrimehega sarnaselt lauldes võib tekkida olukord, kus lauldakse samaaegselt ja – sagedasti. Kuna laulude sarnasust ja n-ö vahele laulmist tõlgendavad rasvatihased agressiivsuse signaalina, võib selline toimimisviis lõppeda kaklusega. Lisaks on emaslindudel keeruline sarnaselt laulvaid isaseid eristada, mille tulemusena võivad nad isaslindude meelepahaks üle aisa lüüa. Et ise paremini kõlada, ei tohiks vahetud naabrid laulda väga sarnaselt ja lähestikku pesitsevad isased peaksid kohandama oma laulu vastavalt naabrimehele.

Hollandis viidi läbi uuring saamaks teada, kuivõrd isase rasvatihase laul sõltub naabri laulust ning kas lähinaabruses elavate tihaste laul erineb teineteisest kaugemal pesitsevate isaste omast enam.

Isaste rasvatihaste varahommikust laulu lindistati ajal, mil emased olid viljakad (munemise ajal) ja nende tähelepanu köitmine ning hoidmine oli edukuse seisukohalt väga oluline. Lindistustest selgus, et isaste enda konditsioon laulu ei mõjutanud. Küll aga selgus naabrite omavahelisi kaugusi analüüsides, et vahetud naabrid esitasid oma laulu oluliselt erinevama sagedusega (keskmine erinevus oli 3,3 laulmist minutis) kui teineteisest eemal pesitsevad isased. Laulma hakkamise kellaaeg ei sõltunud naabri lähedusest, kuid vahetud naabrimehed – need, kelle territooriumite piirid kattusid – alustasid laulmist hommikuti sarnasel ajal.

Rasvatihase mõned lauluelemendid (nt laulmiseks kulutatud aeg ja laulu tüüp) on isenditel ajas suhteliselt püsivad. Kuna pesitsusajal laulavad lähemad ja kaugemad rasvatihased samaaegselt mitmeid nädalaid, oleks väga tülikas oma laule vastavalt naabritele pidevalt ümber muuta. Kohandused tehakse ilmselt pesitsusperioodi alguses, kui uued naabrid end sisse seavad. Varahommikuse laulmise sageduse erinevus naabrite vahel on kas teadlik – vältimaks teineteise segamist – või tingitud territooriume hõivavatest erinevalt laulvatest isastest.

Snijders L, van der Eijk J, van Rooij EP, de Goede P, van Oers K, Naguib M (2015) Song Trait Similarity in Great Tits Varies with Social Structure. PLoS ONE 10(2): e0116881. doi:10.1371/journal.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Marko Mägi, marko.magi@ut.ee.