Linnud on seniarvatust kiiremad nägijad

11.04.2016

Kulli pilk, kotkasilm – need väljendid on seotud just lindude terava nägemisega. Linnud, kelle nägemine on märgatavalt parem inimeste omast, suudavad näha ka inimsilmale nähtamatut valgust – UV-valgusspektrisse jäävat kiirgust. Sellega siiski lindude nägemisvõimalused ei piirdu. Kuna paljud linnud püüavad saaki õhust, peavad nad selles edukad olemiseks eristama liikumisel paljusid detaile. Kui filmivaataja näeb kinolinal toimuvat ühtlaselt sujuva liikumisena, vaadates tegelikult pilte, mis vahetuvad sagedusega 24 kaadrit sekundis, siis linnud eristavad sekundis palju rohkem kaadreid.

Senised teadmised ülikiire nägemise võimete kohta on teada putukatelt, kuid kui kiiresti suudavad näha linnud? Uppsala ja Stockholmi ülikooli teadlased viisid laboritingimustes läbi katseid sinitihase ning must- ja kaeluskärbsenäpiga, mille käigus treenisid nad linde toituma 50 korda sekundis (Hz) ja 2000 Hz vilkuvate LED-lampide juures. 2000 Hz on sagedus, mis peaks näima elusorganismidele ühtse valgusvoona. Katse alguses pakuti lindudele süüa vaid 50 Hz põleva lambi juures ja linnud õppisid selgeks, et süüa saab just selle lambi juurest. Seejärel aga tõsteti lambi põlemissagedust järkjärgult seni, kuni linnud ei teinud enam vahet, kumma lambi juures on toidupalad.

Sinitihane / foto: Uku Paal

Kehamassi ja ainevahetuse kiiruse alusel prognoosisid teadlased, et katsealuste lindude lampide vilkumise eristamine peaks saavutama maksimumi 100 Hz juures. Linnud aga ületasid arvutuste põhjal saadud näitajaid märgatavalt, mis viitab kiire nägemisvõime arengu soosimisele evolutsiooni poolt.

Katsete käigus suutsid sinitihased eristada keskmiselt 129 Hz, kaelus-kärbsenäpid 127 Hz ja must-kärbsenäpid lausa 137 Hz põlevaid lampe, kusjuures ühe must-kärbsenäpi nägemisvõime küündis lausa 146 Hz-ni. Need tulemused ületavalt seniseid selgroogsete puhul teadaolevaid näitajaid ligikaudu 50 Hz-iga. Kuid lisaks sõltus lindude nägemisvõime ka lampide põlemisintensiivsusest – nõrgema valguse puhul oli lindude eristusvõime väiksem. Sellega võib seletada asjaolu, miks tihased ja kärbsenäpid kasutavad toitumiseks ära võimalikult palju valget aega, sest siis on ka putukate aktiivsus suurim ja kiiret nägemisvõimet saab saagi püüdmiseks maksimaalselt ära kasutada.

Kõik katses osalenud linnuliigid on head lendajad ja osavad tihedas võrastikus manööverdajad. Kui pesitsedes otsib sinitihane toitu pigem puuvõradest, siis kärbsenäpid püüvad toitu ka otse õhust ning just kiire nägemisvõime aitab tihedas võrastikus hõlpsasti visuaalset infot töödelda ja saagi liikumisele reageerida. Meile uskumatuna näivad lindude lennumanöövrid võivad olla tingitud just väga heast nägemisest.

Boström et al. 2016. Ultra-Rapid Vision in Birds. PLoSONE 11:e0151099. doi:10.1371/journal.pone.0151099

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Marko Mägi, marko.magi@ut.ee.