Hirundo 2/2016


Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo aasta teises numbris on avaldatud Eesti linnuharulduste komisjoni 2015. aasta aruanne, lugeda saab järglaskonna sugude suhtest pikaealistel liikidel ja sellest, kui paigatruud on meil talvitavad värvulised. Ajakirja saab ühingust osta ja tellida, ühingu liikmetele tuleb see tasuta koju. Digiajakirja vaata siit.

Tiirutaja nr 35


Linnuhuvilise teabelehe Tiirutaja aasta viimasest numbrist saab lugeda laululindudest baltisaksa kultuuris, digiscoping`ust, salu-, põhja- ja taigatihasest ja meenutusi Heinrich Veromannist, vaadata Eesti Looduse fotovõistluse ning aasta linnu ja arvutijoonistuste võistluse parimaid töid. Samuti saab ülevaate toimunud ja saabuvatest sündmustest, ilmunud linnukirjandusest jm. Loodusmajad, -keskused ja keskkonnaasutused saavad Tiirutajat tasuta tellida, EOÜ liikmetele tuleb leht postiga koju. Loe Tiirutajat siit

Valiti Aasta lind 2018

Novembris välja kuulutatud konkursi tulemusena valis Eesti Ornitoloogiaühing 2018. aasta linnuks metsise. Seoses samal aastal toimuva Eesti sajanda sünnipäevaga otsisime kandidaati meie põlislooduse sümbolite seast. Lisaks metsisele kandideerisid lõppvoorus tiitlile kaljukotkas ja pöialpoiss, aga pakuti ka tetre, pasknääri, puukoristajat, jääkosklat, leevikest jpt. „Metsis on meie loodusmetsade põlisasukas, ta veedab kogu oma elu Eestis ja on väga paikne. Tema mängupaigad asuvad valdavalt samuti ühe meie põlislooduse sümboli, raba servametsades,“ sõnas metsise kandidatuuri üks esitajatest Ivar Ojaste. Suur tänu kõigile kaasamõtlejatele.

Aita valida aasta keskkonnategu!

Täna algas konkursi Aasta keskkonnategu 2016 rahvahääletus. Teineteisest sõltumatult on sel aastal konkursile esitatud koguni viis lindude ja Eesti Ornitoloogiaühinguga seotud ettevõtmist! Otseselt ühingu teod on Suvine aialinnupäevik ja Aasta lind 2016 - rasvatihane, lisaks oli ühing sel aastal kaaskorraldajaks metsisetalgutel, pesakaamerate projektis ning Tartu loodusfestivalil. Nii et igale maitsele midagi. Konkursil on kokku 22 kandidaati. Lõppvooru saavad need kümme, kes koguvad rahvahääletusel enim hääli. Neist teeb lõpliku otsuse Keskkonnaministeeriumi kokkukutsutud zürii. Kandidaatidega tutvuda ja hääletada saab 22. detsembrini Delfi portaalis.

Euroopas levib linnugripp

Euroopas on praegu ringlemas kõrge patogeensusega lindude gripp H5N8. See on eriti ohtlik kodulindudele. Imetajate nakatumist pole seni looduses täheldatud, kuid see on võimalik. Seepärast tuleb olla ettevaatlik. Viirus levib eelkõige lindude rändeteel. Meile lähimal on viirus seni diagnoositud Soomes Ahvenamaal. Linnugripi peamiseks riskirühmaks on vee- ja rannikulinnud ning röövlinnud. Kui leiad surnud linde, eriti eelpool nimetatud riskirühmadest, siis teavita kindlasti kohalikku veterinaarkeskust. Kui tegemist on kaitsealuse liigiga (nt. röövlinnud) siis teavita Keskkonnaametit. Loe ülevaadet linnugripi hetkeseisust siit.

Uuring: igasügisest mõõdutundetut linnujahti Eestis soosib üleliia leebe seadusandlus

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja tellimusel valmis Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs, millest selgub, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada veelindude jaht lähtudes avalikest huvidest, säästvalt, ökoloogiliselt tasakaalustatult ning jätkusuutlikult. 6. detsembril toimus kohtumine Riigikogu keskkonnakomisjoni ja huvigruppidega, kus tutvustati analüüsi tulemusi ja arutati võimalikke lahendusi.

Suur linnuõhtu Tallinnas


13. detsembril kell 18 toimub Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis Eesti Ornitoloogiaühingu suur linnuõhtu. Võetakse kokku rasvatihase aasta ja juhatatakse sisse algav turteltuvi aasta. Muusikalisi vahepalu pakub Jaan Sööt. Toimub ka linnuraamatute ja meenete müük. Linnuõhtu on tasuta. Lisateave telefonil 508 2244.

Selgusid parimad linnutundjad

Aasta linnu kodulehel veebruarist novembrini kestnud määramisvõistlusel oli 212 osalejat, neist algajaid 137 ja edasijõudnuid 75. Mõlemas raskusastmes tuli iga kuu vastata viiele hääle- ja pildiküsimusele. Võistlus oli lõpuni väga pingeline ja tasavägine. Kuna mõlemas kategoorias oli parimatel võrdselt punkte, otsustas võitja vastamise kiirus. Algajate hulgas kogusid võrdselt maksimaalsed 50 punkti Aime Kütt ja Allar Tamm, esikoha sai viimases voorus kiiremini vastanud Aime. Kolmanda koha sai 49 punktiga Ene Määr, kes viimases voorus oli kiirem Heivi Varusest.

Arvutijoonistuste konkursi tulemused

15. korda toimunud EENeti arvutijoonistuste võistlusele esitati sel aastal 5396 pilti 199 koolist üle Eesti. Võidutööd laekusid Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, Tallinna Kristiine Gümnaasiumist, Tallinna Saksa Gümnaasiumist ning Tartu Kunstikoolist. Võistlusele sai töid esitada kaheksal ajaloo- ja loodusteemal. Enim paelus autoreid teema „Elu ilma elektrita”, mis tõi võistlusele 1617 pilti. Populaarne oli ka Eesti 2016. aasta lind rasvatihane, keda kujutati 521 pildil. Enim konkursitöid laekus Tartu Aleksander Puškini Koolist, Kadrina Keskkoolist ning Narva Keeltelütseumist.

Lõppesid veelindude laevaloendused Soome lahe idaosas

2015-2016 aastal viis Eesti Ornitoloogiaühing Keskkonnainvesteeringute Keskuse mereprogrammi toel läbi veelinnukogumite laevaloendused seni uurimata Soome lahe idaosas. Eelmisel aastal toimusid loendused uurimisala läänepoolses osas, sel aastal idapoolses. Mõlemal alal viidi läbi kevadine, suvine ja sügisene loendus. Uurimisala kogupindala oli 1 395 km², loendusmarsruudi pikkus ligi 500 km ja marsruudi lõikude vahemaa umbes 3 km. Loendustel kohati 27 liiki veelinde. Arvukaimad liigid olid aul ning must- ja tõmmuvaeras. Rahvusvahelist tähtsust omab uurimisala tervikuna lisaks nimetatud liikidele veel väikekajaka jaoks, kohalikku tähtsust kauridele. Neile liikidele kõige olulisemad alad hõlmasid laia ala, peamiselt uurimisala lõuna- ja idaosas. Vaata lähemalt loenduse aruandest.

Liida sisu