Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on puudulik ja valitud trass kahjustab olulisi loodusväärtusi

Eelmisel nädalal peeti Rail Balticu Pärnumaa trassikoridori maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande viimased avalikustamise koosolekud. Eesti Ornitoloogiaühing on seisukohal, et Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on olnud puudulik, ei vasta seadustele ja valitud trassikoridor võib oluliselt kahjustada kõrge loodusväärtusega alade ja liikide seisundit. Leiame, et praegusel kujul ei tohi maakonnaplaneeringut kehtestada ega keskkonnamõjude hindamise aruannet heaks kiita.

Talvise aialinnuvaatluse esmased tulemused

Möödunud nädalavahetusel kaheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 43 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks oli oma vaatlused edastanud 1900 linnusõpra 1300 paigast üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint ja hallvares. Vaatlusi saab edastada kuni 6. veebruarini aialinnuvaatluse veebilehel või saata postiga  aadressil Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005.

Aasta Keskkonnategu 2016

Eile Tallinnas toimunud piduõhtul kuulutas keskkonnaministeerium välja eelmise aasta keskkonnateo. Üldvõidu pälvis Peeter Hermik, kes on Matsalu rahvuspargis talguliste abiga taastanud ligi kümme hektarit puisniite. Peale peapreemia jagati ka tunnustusi, millest ühe sai Kotkaklubi ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös lindude pesaelu miljonite vaatajateni toovad pesakaamerad. Aasta Keskkonnateo konkursi eesmärk on tunnustada aasta jooksul kõige enam keskkonna heaks panustanuid. Konkurssi korraldab Keskkonnaministeerium alates 2004. aastast. Ornitoloogiaühing on konkursil osalenud alates 2012. aastast ning on kolmel aastal pälvinud Aasta Keskkonnateo tiitli. 

Talvine aialinnuvaatlus 2017

27.-29. jaanuaril toimub suur talvine aialinnuvaatlus. Osalemiseks tuleb leida endale sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), valida endale sobiv vaatluspäev ja vaadelda aias tegutsevad linde täpselt tund aega. Kirja tuleb panna vaid iga liigi suurim korraga nähtud isendite arv. Vaatlusi võib teha kasvõi toast läbi akna! Vaatlused saab edastada online ankeedi kaudu või posti teel. Vaata lähemalt talvise aialinnuvaatluse kodulehelt.

Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule. Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike.

Suri EOÜ auliige Endel Edula

12. jaanuaril 2017 suri armastatud linnutundja ja harrastusornitoloog, Eesti Ornitoloogiaühingu auliige Endel Edula. Tema ärasaatmine toimub 19. jaanuaril kell 12 Viljandi krematooriumi tavandisaalis. Endel Edula sündis 1. detsembril 1928 Viljandi vallas. Ametilt oli ta tisler ja tegi seda tööd kuni vanaduspuhkuseni. Looduse huvi tekkis Endlil juba algkoolis ja koolivaheajal karjapoisina elatist teenides. Alates 1943. aastast muutusid tema loodusvaatlused tõsiseks andmekogumiseks. Eriti huvitas teda lindude pesitsemine ja fenoloogia. Loe Endlist lähemalt siit.

Talvitavate veelindude loendus

14.-15. jaanuaril toimub kesktalvine veelinnuloendus, millest saab osa võtta igaüks. Osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ning kokku lugeda kõik kohatud veelinnud. Kui sel nädalavahetusel on juba muud plaanid, võib linde lugeda ka muul ajal jaanuaris. Loenduse ankeedi, meresektorite kaardid jm leiad siit. Veelinnuloenduse tulemusi saab sisestada ka otse eElurikkuse andmebaasi, sel juhul tuleb juurde märkida vaatluskoha jääolude kirjeldus. Talvitavaid veelinde loendatakse Eestis juba aastast 1967. Tegemist on rahvusvahelise loendusega, mis toimub samal ajal üle Euroopa ja mujalgi. Lisateave: Leho Luigujõe, leho.luigujoe@gmail.com, 5079713.

Algas turteltuvi aasta

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2017. aasta linnuks turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. „Need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud nii meil kui ka mujal Euroopas. Seepärast soovime neid liike inimestele tuttavamaks teha ja loodusvaatlejate abiga neist ka rohkem teada saada,“ selgitas tuviaasta eestvedaja Jaanus Elts. Turteltuvide ja ka teiste meie tuvide ning kavandatavate tegevuste kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/turteltuvi.

Jõulutervitus

Metsade majandamine tuleb suunata säästlikumale rajale

Eesti keskkonnaühendused on mures uue loodava metsaseaduse pärast, millega soovitakse taas leevendada metsa majandamise piiranguid, alandada raievanuseid jm. Leiame, et Eesti ei tohi jätkata metsapoliitikat, mis kasutab puiduressurssi tuleviku arvelt, on kliimavaenulik ning avalikkusele läbipaistmatu. Majanduslike huvide kõrval tuleb enam arvestada ka metsa ökoloogiliste ning sotsiaalsete väärtustega. Keskkonnaühenduste metsanduspoliitika seisukohtadega saab tutvuda kampaanialehel http://metsakaitseks.voog.com. Kuni 16. detsembrini saab anda oma hääle ka kodanikualgatuse petitsioonile aadressil http://petitsioon.ee/eestimetsaeest.

Loe ka EOÜ seisukohta "Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas"

Liida sisu