Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Trüki

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule. Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike.

Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist. Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Eesti Ornitoloogiaühing toetab ühiskonnas alanud arutelu Eesti metsade tuleviku ja säästva metsanduse võimalikkuse üle ning peame vajalikuks ka järgmiste sammude astumist selleni jõudmiseks. Metsalinnustiku seisundi taastamiseks ja kaitseks peame oluliseks järgmisi tegevusi.

  1. Metsaseaduse eelnõus välja pakutud majandamispiirangute leevendamisest loobumine. Kõige olulisem neist on säilitada kaitsealade piiranguvööndites praegu kehtiv turbe- ja valikraiete kord ning koostöös teadlaste ja huvigruppidega välja töötada elustiku säilimist soosivad reeglid kaitsealade piiranguvööndite metsade majandamiseks.
  2. Algatada ennetähtaegselt metsanduse arengukava muutmine, mis põhineks kaasaegsetel teadmistel, arvestaks tasakaalustatult kõigi ühiskonnagruppide huvide ja vajadustega ning tagaks Eesti metsade säästva majandamise. Vaid ühe näitena ületab kehtivas arengukavas eesmärgiks seatud metsade aastane raiemaht uusimate andmete järgi metsade aastase kasutatava juurdekasvu 3-4 miljoni tihumeetri võrra.
  3. Kevad-suvise raierahu kehtestamine nii riigi- kui ka erametsades lindude pesitsusperioodil 15. aprillist 15. juulini. Praegu kehtib see 15. juunini vaid riigimetsades ja vaid osal metsa- ja raietüüpidel. Raiete tegemine lindude pesitsusajal ei vasta ühiskonna ettekujutusele säästvast metsandusest ning soodustab metsalinnustiku seisundi halvenemist.
  4. Loobuda nn Skandinaavia intensiivmetsanduse mudeli poole püüdlemisest. Selle asemel soodustada tasakaalustavate elustikusõbralike majandamisviiside kasutamist erametsades ja tagada nende järgimine riigimetsas. Näiteks loodusmetsade üht tunnusliiki valgeselg-kirjurähni pesitseb Rootsis veel vaid 2-5 paari, Soomes umbes 200 paari, Eestis pesitseb neid praegu 3000-6000 paari.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on metsade ja sealse linnustiku hea seisundi taastamine ja säilitamine väga oluline. „Tähtis on aru saada, et mets peab ka pika aja pärast olema elurikas ja inimeste jaoks alles ning samas andma perekondadele ja riigile tulu. See on võimalik,“ ütles Volke.

Lisateave: Veljo Volke, veljo.volke@eoy.ee, 5615 7088.


Haudelindude punktloendusel on kogutud andmeid kokku 96 linnuliigi kohta. Joonisel on koondindeks 56 metsaga seotud liigi kohta, kelle osas on piisavalt andmeid statistiliselt usaldusväärseks analüüsiks.

Haudelindude punktloenduse aruanne 2016

RMK kevadsuviste raiete strateegia

Foto: Karl Adami/adamifoto.com