Novembri lõpus on valgust vähe

Trüki

Välitööde hooaeg on pea-aegu läbi ja võimalust kokkuvõtteid teha sellevõrra enam. ESTLAT Eagles projekti meeskond ja ka mõned alltöövõtjad valmistuvad 27.-28. novembril toimuvaks projekti juhtgrupi koosolekuks.
Pilt mullusest juhtgrupi koosolekujärgsest eksursioonist. Aigars Kalvans räägib kalakotkaste Ilze ja Eriksi pesa juures tehispesade vajalikkusest. Foto: U.Sellis

Juhtgruppi kuuluvad esindajad järgmistest organisatsioonidest: Keskkonnaamet, RMK, Eesti Ornitoloogiaühing, Erametsakeskus, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Kotkaklubi, Läti Looduse Fond, Läti Ornitoloogiaühing, Läti Keskkonnaagentuur ja Läti riigimetsa asutused (State Forest Service ja State Forest Enterprise). See on ilmselt üks tähtsamaid kokkuvõtete tegemise aegu kaheaastase projekti jooksul. Veel saab vajaduse korral mõnes lõigus pingutada ja mõnes hoopis hoogu maha võtta. Läti kolleegid on pidanud mõnda aega kannatama eestlaste pisut aeglast loomu ja ootama aruannete laekumist kauem kui see olnuks talutav, aga nüüdseks on ka aeglased Eesti partnerid jõudnud enam-vähem järjele ja hiljemalt paari nädala pärast peaks esitatud aruanded olema graafikus.

Samal ajal toimetavad projekti poolt vaadeldavad linnud oma tegemisi. Enne kevadet ei saa me jälgida projekti kotkaste pesaelu, aga saatjaid kandvad linnud on jälgitavad (niivõrd kui tehnika seda lubab teha). On ka kaotusi - Läti kalakotkas Ilze jäi 26. oktoobril Lõuna-Itaalias paigale ja suri 29. oktoobril. Kahtlused on tulisamisega seotud. See võis juhtuda Sitsiilias või samas piirkonnas, kus Ilze suri. Saatja saadab veel asukohti ja seda on otsimas käinud Itaalia Ornitoloogiaühingu (LIPU) kohaliku osakonna inimesed, aga siis ei õnnestunud saatjat leida. Nüüd on uue otsimise organiseerinud Saksamaal asuv Lindude Tapmise Vastane Komitee. Loodame, et sel korral on enam õnne. Side on katkenud Eesti kaamerapesast tuttava kalakotka emalinnu Pireti ja Läti isalinnu Eriksiga, aga pigem on nende puhul tegemist GSM levialast väljasolekuga vastavalt Lõuna-Sudaanis ja Gabonis. Loodame mingil ajal nende kotkastega ühendust saada. Eesti kalakotkas Ilmar talvitab üsna ebatavalises kohas - Angoola lõunaosas maailma kõige kuivema kõrbe piiril. Aga Atlandi ookean pakub talle ilmselt rohket kalasaaki. Eesti merikotkad püsivad juba enam kui kuu aega samas piirkonnas, mõlemad Venemaal - Sillu Kaliningradi oblastis ja Meelis Pihkva oblastis. Neil mõlemil napib valgust saatja korralikuks toimimiseks, seetõttu on andmed lünklikud. Mõtleme ka kotkaste talvekaamera peale, kui ikka tuleb talv ja jää, siis peaks selle käima saama...